RMK koostatud kavad annavad ülevaate omavalitsuse territooriumil kasvavast riigimetsast, seal tehtud ja plaanis olevatest töödest ning puhkamisvõimalustest, kusjuures olemas on ka info kõrgendatud avaliku huviga alade kohta.

Harjumaa valdade-linnade kohta koostatud kavadest nähtub, et arvestades riigimetsade vanuselist jaotust, raieküpsete metsade osakaalu ja riigimetsa kestliku kasutamise põhimõtet, on Harjumaal jätkusuutlikult võimalik uuendusraiete pindala keskeltläbi 975 ha aastas.

Lisaks metsamajanduslikele töödele ja nende prognoosile aastani 2030 kirjeldatakse tutvustustes ka riigimetsas omavalitsuse piires asuvaid matkaradasid, lõkkekohti ja muud n-ö puhketaristut, samuti pärandkultuuriobjekte ning kõrgendatud avaliku huviga alasid (KAH-alad). Lisaks on iga omavalitsuse kohta esitatud metsavarude muutumise prognoos aastani 2030.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostas niisuguste alade ülevaate kokku 76 omavalitsusele, mille territooriumil RMK hallatavaid maid asub. Kolmes omavalitsuses – Maardus, Sillamäel ja Rakveres – riigimetsi ei ole.

Linnametsad vajavad eraldi lähenemist

RMK peametsaülem Andres Sepp kirjeldab, et nendes tutvustustes on kokku võetud, missugused riigimetsad omavalitsuse territooriumil kasvavad, milliseid metsamajanduslikke, looduskaitselisi ja metsaparanduse töid on seal eelmisel kümnendil tehtud ning milliseid on tuleval kümnendil võimalik ja tarvilik teha.

„Eesmärk on näidata, et riigimetsa majanda-mine praegusel moel on jätkusuutlik ning kartust metsa otsa-lõppemise osas ei ole vaja tunda.“

Sepp ütleb, et riigimetsa tutvustused Harjumaa osas on samasugused nagu mujal Eestis. „Mets kasvab ikka samuti ja vajab hoolt ja vaeva, sõltumata sellest, kus ta kasvab, mistõttu ka Harjumaal mingeid erisusi riigimetsade majandamisel ei ole,“ selgitab ta. „Jah, võib-olla on KAH-alasid tänu suuremale rahvastiku tihedusele rohkem. Omaette teema on linnametsadega – riigimetsadega, mis asuvad Tallinna linna piires. Nendes tehtavad tööd ja viisid vajavad linnavalitsejatega läbi arutamist.“

Nii on RMK hallatavate alade pindala Tallinna haldusterritooriumil 1050 ha, mis moodustab 7% pealinna pindalast ja millest omakorda 85% on kirjas metsamaana. Puhtalt majandusmetsi on selle hulgas siiski vaid 1% (2020. aastal 6 ha), majanduspiirangutega metsi on 59% (493 ha) ja rangelt kaitstavaid metsi 40% (335 ha). Valdavalt on Tallinna linnametsad üle keskmise vanusega männikud.

Kuna nii Tallinna, aga ka teiste linnametsade hulgas on palju kaitsealasid, siis moodustavad olulise osa RMK tegevusest neis looduskaitsetööd.

Seevastu näiteks pealinnaga külgnevas Jõelähtme vallas haldab RMK kokku 6103 ha maad, millest 89% (5206 ha) on metsamaa ja sellest omakorda 79% (4099 ha) on majandusmetsa. Veidi üle poole Jõelähtme valla riigimetsast (2708 ha) on keskealine mets, 62% sealsetest metsadest moodustavad männikud.

Saab aimu, mida metsas üldse tehakse

Andres Sepa sõnul otsustas RMK niisugused tutvustused kokku panna selleks, et anda omavalitsuse piires tagasivaade viimase kümne aasta jooksul riigimetsades tehtule ja toimunule, kirjeldada nende praegust seisu ning prognoosida ka tulevikku. Ta ei tee saladust, et RMK huvi on nendes tutvustustes nii KOV-idele kui ka üldse rahvale esile tuua, et mõistuspäraselt majandades ei saa mets n-ö otsa.

Eesti kaardil on punasega märgistatud kaitsealad, rohelisega kvartalid. 

„Peamine eesmärk on selgitada igale omavalitsusele, missugune riigimets nende territooriumil kasvab ja näidata seeläbi, et riigimetsa majandamine praegusel moel on jätkusuutlik ning kartust metsa otsalõppemise osas ei ole vaja tunda,“ selgitab Sepp. „Soovime anda avalikkusele infot, et lisaks uuendusraiele tehakse ka väga palju muid töid noorte metsade kasvatamiseks, metsapuhkuse arendamiseks, looduse kaitsmiseks ning metsaparanduseks.“

Ühtlasi soovib RMK kavasid tutvustades saada veel kord omavalitsuse tagasisidet riigimetsas asuvate KAH-alade kohta. Sepp tõdeb, et enamik omavalitsusi on küll andnud teada, millised on nendele olulised metsad, mida kohalik kogukond iga päev aktiivselt kasutab, ent pärast valimisi ja uute volikogude kogunemisi võib olla tekkinud lisaks seni kokkulepitule veel mõtteid mõne riigimetsa ala KAH-alaks määramise osas.

Iga omavalitsus saab oma kava veebipõhise brošüürina, tutvustused on saadaval ka RMK kodulehel.

RMK metsaülematel on soov omavalitsuste esindajatele, sh volikogudele kavasid põhjalikult tutvustada ja lahti rääkida. Läbirääkimised kohtumiste asjus on parasjagu käimas.

Tehtud on suur töö andmete koondamisel

Niisugust omavalitsuste põhist kava pole RMK varem koostanud. Kümme aastat tagasi pandi küll kokku metskonnapõhised kavad, ent nüüd valminud ülevaated ei sisalda nii palju erialaseid termineid, need on veidi lühemad ja lihtsamalt sõnastatud. Tänu sellele loodetavasti ka paremini mõistetavad.

Sama sisu kannab ka regulaarselt välja antav RMK aastaraamat. Nüüd on need andmed selekteeritud kohalike omavalitsuste lõikes.

Pikalt Lääne-Harjumaa metsaülemana töötanud nüüdne Läänemaa metsaülem Jürgen Kusmin nimetab kavade koostamisega kaasnenud tööd andmete kogumisel toredaks ja intellektuaalselt huvitavaks väljakutseks.

Viimastel aastatel on RMK tegelenud kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH-alad) määratlemisega. Kaardil on Harjumaal paiknevad KAH-alad märgitud punasega, roheline värv tähistab metsakvartaleid. Kaardid maa-ameti Geoportaal 

„Tehtud metsatööd ja -andmed said praeguste halduspiiridega kokku klapitatud läbi kvartali numbri,“ iseloomustab ta uue andmekogu koostamise metoodikat. „Õnneks on mitmesse omavalitsusse jäävaid RMK omandis käsitööd nõudvaid kvartaleid vaid 236, mis on kvartalite koguhulgast (36 827) marginaalne osa.“

Kusmini sõnul andis selline andmekaeve kinnituse, et RMK-s kogutavad ja kasutatavad andmed on hästi hoitud ja kasutusvalmis mitte ainult hetkeolukorra kirjeldamiseks, vaid ka tagasivaadete tegemiseks.

Majandusmetsi tuleb hooldada ja uuendada

Raieplaanide prognoosid valdades-linnades paikneva riigimetsa kohta on tehtud tänaseid seadusandlikke raame arvesse võttes ja tasub arvestada, et kui midagi seadusandluses muutub, siis tõenäoliselt muutub ka raiete prognoos.

Raiet riigimetsas, sealhulgas ka inimestele armsates kodumetsades tehakse ikka ja ainult eesmärgiga, et ka meist järeltulevatele põlvedele oleks tagatud elujõulised ja erivanuselised metsad. Et kõigist metsadest, mille kasutamine ei ole looduskaitseliselt piiratud, saaks ka tulevikus, saja aasta pärast varuda puitu ning seal oleks lisaks puidule säilinud ka kultuurilised, ökoloogilised ja sotsiaalsed väärtused.

Plaanitavate metsatööde eesmärk on uuendada metsi järk-järgult – ikka selleks, et ka saja aasta pärast kasvaks seal samaväärne mets meile praegu kasutatavaga.

Allikas: RMK