Nüüd on otsustatud: ühisveevärk ja kanalisatsioon Keila-Joa alevikku ja Türisalu külla on tulemas. Seda kuulutas Harku vallavolikogu aseesimehe Kaupo Rätsepa haamer 27. juunil vastu volikogu rasket lauda raksatades. Otsus oli üksmeelselt vastu võetud.
Tegelikult algas kõik märksa varem, Türisalu külaseltsi esimehe Kaido Kreegi jaoks juba 2015. aastal, mil mees Türisalu külla maja ostis.
“Üks põhjusi, miks just siia elama asusin, oligi just see, et kohe-kohe pidi külla ka veevärk ja kanalisatsioon (edaspidi: ÜVK) rajatama,” kinnitab mõne aastaga uustulnukast külavanemaks tõusnud Kaido Kreek.
Samal ajal aeti tollases Keila vallas hoolega asju, taheti rajada ÜVK nii Keila-Joa alevikku kui Türisalu külla. Sest kuigi Keila-Joa alevik jääb Lääne-Harju valla (varasemalt Keila valla) territooriumile, Türisalu aga on osake Harku vallast, on küla ja alevik aastatega ühtseks tervikuks kasvanud, nii et lisaks ühistranspordile, kergliiklusteedele, teenindusasutustele ja muule olulisele on ka ÜVK-d mõistlikum ja odavam ehitada ning hiljem koos käitada. Vastavalt kahe omavalitsuse kokkuleppele pidi trassid väljaehitama Lääne-Harju vallale kuuluv vee-ettevõte Lahevesi AS, kes oli projektiga juba ka alustanud.
Haldusreform seiskas plaanid
“2017. aasta mais toimuski meil tollase Keila valla ja Lahevesi AS juhtidega esimene töine kohtumine, millele järgnes siis riburada teisi,” meenutab Harku valla vee-ettevõtte juhataja Meelis Härms. Lepiti kokku finantsilised kohustused, juriidilised ja tehnilised üksikasjad. Sest ehitada kahe omavalitsuse peale ligi 1000 majapidamist hõlmav veevärk ja kanalisatsioon, on igal juhul erakordne.
“Kui Euroopa Liiduga ühinesime, siis kirjutas Eesti alla ka direktiivile, et igas vähemalt 2000 elanikuga reoveekogumisalal peab olema ÜVK,“ meenutab Härms ammuseid aegu. Vastasel korral ähvardavad Eestit EL-i sanktsioonid.
“Ja miks mitte ehitada, kui 85% ehituse eelarvest tuleb Keskonnainvesteeringute Keskuselt, ehk siis Euroopa Liidult,” arvab Meelis Härms.
Enne aga, kui trasside rajamiseks kõik kooskõlastused saadi, algas suur haldusreform ja Keila vallast jäi vaid mälestus. AS Lahevesi jätkas aga juba viie ühinenud valla ehk 15. oktoobril 2017 sündinud Lääne-Harju valla vee-ettevõttena.
Loomulikult polnud tekkinud suurvalla esimeseks probleemiks ÜVK väljaehitamine. Vaja oli lahendada valla juhtimis-, haridus- ja sotsiaalhoolekande probleemid.
“Nüüd, mil naabritel ühinemismured murtud, saime ÜVK projektiga jälle edasi minna,” kinnitab Harku abivallavanem Vello Viiburg. Kokku on lepitud, et Harku vald investeerib Lahevee aktsiakapitali 1,2 miljonit, saades Lahevee AS vähemusaktsionäriks. Vastavalt lepingule kulub sellest üks miljon veetrasside väljaehitamiseks ja 200 000 eurot Keila-Joal asuva veepuhastusjaama laiendamiseks.
Liitumistasu ei tule
“Kokku maksab Keila-Joa ja Türisalu ÜVK projekt 10 miljonit,” teab Lahevee AS nõukogu esimees Peetre Schneider. KIK-ist on Lahevee AS-ile juba vastav rahaeraldus tehtud.
“Ka projektide koostamise hanke oleme välja kuulutanud, augustis peaks selguma projekteerija,” ütleb Schneider. Millal täpselt ehituseks läheb, ta ei täpsusta. Elu on näidanud, et hankeprotsessis võib kõike juhtuda.
“Ega meiegi siin külas maganud ole,” ütleb Türisalu külavanem Kaido Kreek. Kevadtalvel toimus külaseltsi inimestel Keila-Joa elanikega ühiskoosolek, kus arutati ÜVK rajamist, selle positiivseid ja negatiivseid külgi elanikele. Koosolekul osales ligi poolsada inimest.
“Valdavalt on inimesed ÜVK rajamise poolt, kõhklevad need, kes elavad siin ajutiselt, nii öelda suvekodus. “Aga eks ole püsielanikelgi küsitavusi ja probleeme,” teab külavanem. Näiteks mis saab juba olemasolevatest puurkaevudest. Need ähvardatakse kinni plommida.
“Kust me siis aga kastmisvett võtame,” pole Kaido Kreek sellise otsusega rahul. “Peaks olema kaks eraldi arvestust.”
Ja põhilised mured: kui suur saab olema liitumistasu ja vee hind?
“Liitumistasu elanikele ei tule,” teab Meelis Härms vastust raskeimale küsimusele.
“Projekti tutvustavas kirjas on öeldud, et vee ja kanalisatsiooni tasu hakkab kuupmeetrilt olema 3,6 eurot,” teab Kaido Kreek vastust ka teisele raskele küsimusele. Seda paberit on ta ka pildistanud, et oleks kõigile arveametnikele pärast kinnituseks näidata.
