Vasalemma jõel kalade rännet takistanud Vanaveski paisu eemaldamine sai lõpp-punkti. Viimase lihvi andmiseks istutasid projekti osalised ja koostööpartnerid kaldale noored puud ning soovisid kaladele head kudemisõnne vabastatud jões.

Kolm aastat tagasi alustas riigimetsa majandamise keskus (RMK) vooluveekogude tervendamise projektiga, mille eesmärk oli kõrvaldada Eesti jõgedelt siirdekalade rändetõkkeid.

„Vasalemma jõgi on looduslikelt eeldustelt hea elupaik kaladele, kes vajavad kärestikke ja kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Samas näitasid seireandmed, et kui jõe suudmest kuni paisuni oli kalastiku seisund hea, siis paisust ülesvoolu hinnati seda juba vahemikus rahuldav kuni halb,“ kirjeldas varasemat olukorda RMK looduskaitseosakonna vee-elustiku spetsialist Sander Sandberg.

„Vasalemma jõgi on üle 20 kalaliigi kodu, nende seas võldasele, jõesilmule ja muidugi lõhele. Üks põhjus, miks RMK on võtnud Vasalemma jõe avamise südameasjaks, peitubki selles, et siin elab veel Eesti loodusliku genofondiga lõhe. Selliseid veekogusid on lisaks Vasalemmale veel vaid kaks – Kunda ja Keila jõgi.“

Sandbergi sõnul võtab lõhepopulatsiooni taastumine kogu jõe ulatuses nüüd, kus suur rändetakistus eemaldatud, aega 3–4 kalapõlvkonda, mis tähendab umbes 6–8 aastat. „Kudemise edukust reguleerib lisaks paisudele ka muu, näiteks looduslikud tingimused, vooluhulkade kõikumine jões. Aga paisu eemaldamine annab kindlasti palju suuremad võimalused siirdekaladel edukalt paljuneda,“ lisab Sandberg.

Taastati jõesäng

Vanaveski tööde käigus lammutati pais, taastati jõesäng ning tehti kaldakindlustusning haljastustööd. Maaomanike soovil jäid kummalegi poole kallast alles endisaegset olukorda meenutama paisu otsad ja kunagine kalatrepp. Projekteerimistööde autor oli büroo Maa ja Vesi, ehitustööd tegi Nordpont OÜ. Vooluveekogude taastamist toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Lääne-Harju valla kommunikatsioonijuht Kadri Kauksi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ja Kliimaministeeriumi nõunik Hanno Zingel vaatavad istikut, mida näitab RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson. 

Vanaveski paisutööde lõpetamisele kokkutulnud leidsid üksmeelselt, et tähistamiseks on põhjust, sest esiteks sai tehtud jõeelustiku parandamiseks suur ja oluline samm ning teiseks on tegu hea näitega ühisest tegutsemisest, kus oma panus maaomanikel, väga toetaval Lääne-Harju vallal ning keskkonnaametil, kliimaministeeriumil ja töödega seotud ettevõtetel.

Vabatahtlike kalakaitsjate sõnul saab nüüd merest kudema liikuv lõhe hajuda pikemale jõelõigule ega ole enam nii kergesti kättesaadav saak röövpüüdjale.

RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson tänas oma tervituskõnes kõiki koostööpartnereid ning avaldas heameelt, et tulemus on looduslähedane. „Vabastades jõgesid suurendame looduslikkust ja elurikkust ning see on parim moodus, kuidas seista vastu eesseisvatele väljakutsetele nagu kliimamuutused ja sellega kaasnevad mõjud,“ ütles Tõnisson.

Lõhe saab hajuda

Heameelt paisu eemaldamise üle väljendasid ka vabatahtlikud kalakaitsjad, kelle sõnul saab nüüd merest kudema liikuv lõhe hajuda pikemale jõelõigule ega ole enam nii kergesti kättesaadav saak röövpüüdjale. Kohalikud matkajad rõõmustasid aga selle üle, et voolurahustuskivide asetamisel jõkke arvestati nende sooviga jätta ühte kohta laiem vahe, kust edaspidi saaks läbi sõita kanuu ja süstaga.

Fotod Arno Mikkor 

Külalised istutasid jõe kaldale mõnikümmend musta leppa ja mändi, et jõeäärne saaks tagasi oma rohelise ilme. Lisaks sai igaüks visata vette kivi ja mõelda sinna juurde soovi. Ehkki uskumuse kohaselt on täitumine kindlam, kui soovi kõva häälega välja ei ütle, tunnistasid mitmed, et seekord jäid kõrvale isiklikud unistused ja head mõtted saadeti Vasalemma jõele ja Eesti loodusele.