Luigel elavad ema ja tütar Helen Vihtol ja Elise Lissel Pähkel asusid koos kaunistama ketse – alguses enda lõbuks, kuid aja möödudes juba tõsisemalt asjaga tegeldes. Tänaseks on neil loodud oma bränd Custom by Elise ja Helen ning tellimusi muudkui tuleb.
Elise ja Helen nimetavad ise oma teenust personaliseeritud ketsideks. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et kliendil on idee, kuidas tema jalatsid võiksid välja näha ning Helen ja Elise teevad selle idee teoks – veel lihtsamalt öeldes: joonistavad.
Sellised värvikad jalanõud pole veel Eesti tänavaid vallutanud, kuid neid tuleb järjest juurde. USAs, kust idee on pärit, on tegu juba trendika kaubaga ja järjekorrad pikad ning hinnad kallid – nii võib ühe paari kaunistatud ketside eest välja käia 300-800 dollarit.
Helen ütleb, et see annab inimesele võimaluse erineda – kõik ei taha ju musta värvi ketsidega käia. „Värvitud ketsidel on see omadus, et kui paned need jalga, siis läheb tuju heaks, sära on silmis, sest need on teistsugused. Ja tegijal endal on ka hea tuju, et saab teha midagi sellist,“ räägib ta.
Ooteaeg on kuu
Peakunstnikuks pole aga ema Helen, vaid 14-aastane tütar Elise, kes tudeerib põhihariduse kõrvalt Tallinna Kunstikoolis. Tema tegi kaks aastat tagasi ka esimese katse. „Ma oli väga elevil, joonistasin poole ööni ja siis kui valmis sai, tuli välja, et ketside number oli liiga väike,“ muigab Elise. „Ta oli siis nii õnnetu,“ lisab Helen.
Kuid kes kardab eksida, ei jõuagi kuhugi. Ka need liiga väikesed ketsid ostis ära üks peresõber ja sellest hetkest saadik algaski suurem tellimine. „Kui ta need ketsid ära ostis ja jalga pani, siis hakkasid käik järsku tahtma,“ meenutab Helen.
Nüüd ollakse jõudnud nii kaugele, et järjekord on suvel pea kuu aega pikk – kui kaunistatud ketse tahad, pead nii kaua ootama. Tegijaid on ju vaid kaks ja nemad joonistavad nii mis jõuavad. Mullu suvel oli olukord veel hullem – siis oli ooteaeg kaks kuud.
„Lihtsalt ei jõua teha kiiremini – ühe paari jaoks läheb üks tööpäev, aga Elisel on praegu kõige kiirem aeg – kool, laagrid, siis vaheaeg,“ selgitab Helen, ja räägib ühe loo möödunud aastas, kui üks väike poiss, kes läks esimesse klassi, ootas oma ketse niivõrd, et keeldus esimesel septembril midagi muud jalga panemast ja läks sokkis kooli. „See oli nii armas, kuidas ta neid ootas – kui me need talle lõpuks kiiruga valmis tegime, siis ta vist magas ka nendega,“ räägib Helen.
Kuid see esimese klassi poiss pole sugugi kõige väiksem klient – Elise on kauniks joonistanud ka ühed imepisikesed papud. Kõige suurem number on aga olnud 49 – nagu arvata võis, tellis nii suure töö üks korvpallur.
“Värvitud ketsidel on see omadus, et kui paned need jalga, siis läheb tuju heaks, sära on silmis, sest need on teistsugused”
„Tellijateks on enamuses küll naisterahvad, aga me oleme meestele ka väga palju teinud – muusikutele, sportlastele. Näiteks tuntud krossisõitja Aigar Leok tellis endale. Ja peale seda, kui ta need jalga pani, oleme teinud kümneid paare motosõpradele,“ räägib Helen.
Elukooli eest
Ülesanded on emal-tütrel ilusti ära jagatud – Helen tegeleb rohkem äri poolega, Elise rohkem kunstiga. Kuid ülesandeid võib ka vahetada. „Tüdruk saab taskuraha ja õpib, kuidas äri käib. Koolis ju ei õpetata, kuidas elada, seal õpetatakse aineid,“ ütleb Helen. „Näiteks saab Elise aru, kui oluline on tänapäeval suhete hoidmine – see on olulisem kui miski muu.“
„Jah, see, kuidas me end reklaamime ja kuidas rahaga ümber käia, see on mind palju arendanud,“ nõustub Elise.
Reklaamimine ehk promomine, nagu Helen ütleb, käib tänapäeval põhiliselt läbi Facebooki. Koduleht valmis emal-tütrel alles hiljuti, enne seda käiski kogu tutvustus läbi Facebooki. Lisaks käiakse üritustel – ilumessidel, ostukeskustes. Sel suvel plaanitakse Weekendi ajal minna Pärnusse end tutvustama.
Suhteid tuleb hoida ka ketside tootjatega. Kogu asi sai alguse Vans`ist, mis on USA elustiili kaubamärk – eelkõige eelistavad selle tootja ketse surfajad ja rulatajad. Enamuse kaunist kunstist kannavadki Helen ja Elise Vansi ketsidele, kuid koostööd tehakse ka Nike`ga.
Õudsad klounid
Joonistused kantakse valgetele ketsidele spetsiaalsete pliiatsite-markeritega. Et värv püsiks, tuleb seda teha mitu korda – kui tegu on nahast ketsidega, siis lausa viis korda, lisaks veel lakkida. Aga nii püsib ka värv peal ega tule ka pesumasinas pestes maha. Et Eestis taolisi pliiatseid eriti ei müüda, tuleb need tellida USAst.
Kuid mida inimesed soovivad oma ketsidele? Elise ütleb, et soove on igasuguseid, alates loomadest lõpetades šokolaadiga, kuid kõige huvitavam soov on olnud õudsad klounid (a la Pennywise õudukast „It“). Helen võdistab sellise klouni peale õlgu, kuid Elise muheleb rahulolevalt. „Ma olin nagu – oh my god, jess – see on täiega äge, midagi erilist,“ ütleb ta.
Helen lisab, et õnneks pole keegi noorelt kunstnikult midagi „eetiliselt küsitavat“ tellinud.
Peakunstnik Elise, kes läheb sügisel 9. klassi, plaanib ketse kaunistada vähemalt gümnaasiumi lõpuni. Siis on eesmärgiks minna välismaale ülikooli ja kas selle kõrvalt ka praeguseks harrastuseks aega jääb, eks näis. Siiani pole vaatamata tellimuste arvule tüdimust tekkinud.
„Mulle meeldib joonistamine ja minu jaoks on seda väga raske ära rikkuda,“ ütleb ta.
Kaks aastat on ema ja tütar ketsidega tegelenud ja varsti valmib kahesajas paar. „Me mõtlesimegi, et kuidas seda tähistada. Et minna kuhugi spaasse,“ arvab Helen.
„Ei, me pidime kahekesi puhkusele,“ vaidleb äripartner Elise vastu.
Eks näis, kuhu nad lähevad. Kellel aga tekkis isu isikupäraselt kaunistatud ketside vastu, või minna ema-tütre kodulehele www.bffproducts.eu.