“See on Keila valla poolt küll suur tegu, et suudeti kirjutada projekt, mis tõi meile 350 000 eurot Keila jõe parempoolse kalda pargi taastamiseks.“
Nii kinnitab Keila-Joa mõisa omanik, Keila vallavolikogu liige Andrei Dvorjaninov. Sest varsti, projekteeritud tööde lõppedes 2018. aastal, peaks saama mööda liikuda korrastatud teid ja radasid, nautides loodusvaateid, jalutada mööda jõekallast lossist mereni.
Keila-Joa mõisa park rajati 1831-1833 ning on loodus- ja muinsuskaitse all. Tegemist on Eesti ühe esinduslikuma ja väärtuslikuma vabaplaneeringulise looduspargiga. Nüüdse projekti ja rekonstrueerimise eesmärgiks on Keila-Joa mõisa pargi ajalooliselt kujunenud planeeringu, maastikuilme ja looduskaitseliste väärtuste avamine ja säilitamine. Praegu meenutavad vaid vanad maalid, millised kaunid vaated Keila jõele kõrgetelt kallastelt avanesid. Nüüdseks on teed võssa ja vaated kinni kasvanud.
„Päris sellised vaated, nagu vanadel maalidel on, peale rekonstrueerimist siiski ei avane,“ muigab projekti üks eestvedajaid Andrei Dvorjaninov. Pargis, mis laiub rohkem kui 40 hektaril, kasvab haruldasi puid, mille mahavõtmine pole sugugi korrastamise eesmärgiks.
Projekti, mis tõi valda 350 000 euroraha, kirjutasid Keila valla arendusnõunik Maie Liblik ja keskkonnanõunik Marju Kaivapalu.
„Väga tubli töö tehti ära ametnike poolt,“ hindab volikogu liige Dvorjaninov. Seda enam, et vald ise projekti omaosalust, tavaliselt 10-15%, panustama ei pea. Selle raha maksab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
“Meie eesmärgiks ongi pargiosade rekonstrueerimise ja külastamist suunava taristu renoveerimisega avada ka jõe parempoolne pargiosa huvilistele,” kõneleb Keila valla arendusnõunik Maie Liblik. Renoveeritavasse parki paigaldatakse infotahvlid, nahkhiirtele puidust pesakastid. Iseenesest mõistetavalt puhastatakse teeääred võsast, paigaldatakse puhkajaile prügikastid ja pingid.
„Septembris kuulutatakse välja riigihange projekteerimistööde ja ehitustööde teostamiseks,” räägib valla arendusnõunik Maie Liblik. Tööd peavad olema valmis, park renoveeritud 2018. aastaks.
Et tulevikus nii jõe parema kui vasaku kalda park harmoonilise terviku moodustavad, selles ei kahtle ei Liblik ega Kaivapalu. Kuna aga kogu see parema jõekalda park, kokku 46 hektarit, korda saab, vallamajas veel ei teata. See 11 hektarit jõeäärset pargiosa, millele nüüd raha on eraldatud, peab olema valmis huvilisi vastu võtma kokkulepitud ajal.
ANU LAAS
Keila Joa elanik
Elan mõisa lähedal, polnud aga siiani kuulnudki, et meie suurt jõeäärset parki hakatakse heakorrastama ja renoveerima. See on väga suur ja tänuväärt ettevõtmine. Käin siin iga päev jalutamas, mis saab kellelgi selle vastu olla, et teeääred on võsast vabad, kaunid loodusvaated avatud. Lausa imetore, kui jõekallast pidi nüüd mereni kõndida saab. Üks aga siin muidugi on – nädalavahetustel on siin juba praegu nii palju turiste, et ei endal ega koeral pole kuskile astuda. Aga mis teha, oleme avalik ja huvitav piirkond, tuleb ära kannatada. Pealegi tuleb ju siis teid, kus jalutada, ka tublisti juurde.
