Varisemisohtlik Keri tuletorn saab lõpuks suurremondi (0)
Article title
Keri saar asub Pranglist kuus kilomeetrit põhjas ning on vaid 2,88 hektarit suur. Fotol on näha torni kokkuvarisenud paeseinad. FOTO: Siim West

Valitsus otsustas eraldada tuleva aasta eelarves 2,1 miljonit eurot varisemisohtliku Keri tuletorni kordategemiseks. Veeteede amet loodab Viimsi valla põhjapoolseima tuletorni pärast rekonstrueerimist taas huvilistele avada. Tõenäoliselt saab kapitaalremont valmis uue kümnendi esimestel aastatel.

“Veeteede amet on väga rõõmus, et meile eraldati raha ajaloolise meresümboli taastamiseks. Keri tuletorni rekonstrueerimine on olnud meie prioriteet juba mitu aastat. Keri on lisaks Läänemere ühele vanimale toimivale navigatsioonimärgile ka hindamatu kultuuriväärtusega,” ütleb ameti peadirektori asetäitja Kaidi Katus. Nüüd hakkab Veeteede amet ette valmistama tuletorni rekonstrueerimist, mis koosneb mitmest etapist.

Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Madle Puusepp ütles Harju Elule, et torn on olnud halvas seisus juba aastakümneid. “1990-ndal varises kokku torni paekivist põhjasein ning suure varisemisohu tõttu pole tuletorni avalikkusele/külastajatele avatud,” lisab Puusepp. Ohutuse tagamiseks ei soovitata tornile lähedale minna ega selle rõdule tõusta. 1990-ndatel algasid ka avariitööd. Aastal 1996 kindlustati torni väliskehandit ja paigaldati seda ümbritsevad uued raudvitsad. 2004. aastal remonditi tuleruumi, katkised aknad asendati ja likvideeritud lekked. Lisaks paigaldati uus LED latern.

Sissekukkunud seinad

Millised on torni põhihädad ja ohtlikumad kohad? “Kõige ohtlikum on olnud välisseinte osaline sissevarisemine, mistõttu nüüd varisevad kivid ka tervel väliskehandi osal. Väga halvas seisukorras on ka muud torni osad, kuna vihmavesi ja lumi pääsevad torni sisemusse,” seletab Puusepp.

Nüüd, peale positiivset otsust raha eraldamise kohta, hakkab Veeteede amet ette valmistama tuletorni rekonstrueerimist, mis koosneb mitmest etapist. Esmalt tuleb uuendada muinsuskaitse eritingimusi ja teha tehnilise seisukorra ekspertiis, mis võib võtta aega umbes kuus kuud. “Seejärel saab hakata koostama ehitusprojekti, taotlema vajalikke lubasid jms. Projekteerimine ning kogu sellega seonduv asjaajamine võib kesta orienteeruvalt 12 kuud. Rekonstrueerimistööde täpne maht selgub peale ehitusprojekti valmimist ja ehitustööde maksumus selgub peale ehituse riigihanke läbiviimist. Siis selgub ka rekonstrueerimise eeldatav ajakava,” kirjeldab Puusepp. Täpset aega, millal töö lõppevad, naine siiski ei prognoosinud. Keri asub ka keerulises asukohas ning rekonstrueerimine sõltub paljuski ilmast ja aastaajast, mis võib rekonstrueerimistööde aega pikendada.” Suur soov on avada rajatis pärast kordategemist külastajatele. Torn on jätkuvalt ning on ka tulevikus tegutsev navigatsioonimärk.

Selts võitleb torni eest

Mari Pent on vabatahtlik saarevaht Keri Selts MTÜ-st. Naine ütleb, et mingil hetkel võib tornis tulla ette mõni järgmine suurem varing. “Seetõttu oleme püüdnud selle murega ka pildil olla, lootes et seeläbi leitakse kiiremini võimalusi torni renoveerimiseks. Ilmselt võib rõõmustada, et leiti. Keri Seltsi poolt suur tänu kõigile,” rõõmustab Pent. Naine räägib, et alustas 2015. aasta suvel kõrvalhoone katuse vahetusega. Aasta hiljem sai see tema onu ja venna poolt lõpetatud. Nüüd on hoonel katus peal ja selle võrra on lagunemine pidurdatud.

Seltsi panus torni päästmiseks on olnud pidev pildilolek ja suhtlus Veeteede ametiga, kes omakorda suhtleb siis valitsusega. “Suur abi oli ka meie teabenõude kirjutamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, mis vallandas lumepalliefekti kuni siis raha eraldamise rõõmusõnumini. Läbi aastate on Keri Seltsist saanud tugev isetoimiv vabatahtlike organisatsioon, mis ajab saare asju ja arendab elu saarel. Sellel saarel, kus keegi ei ela, on väga suur toetajaskond. Teeme selle kallal pidevalt tööd, et meie selts saaks veelgi toimivamaks,” kirjeldab Pent.

Ehitusega kaasnevatest muredest mainib Mari Pent seda, et Keril ei ole korralikku süvendatud sadamat. Seetõttu on ehitusmaterjalide transport üks kõige keerukamaid küsimusi.

Ehitamise juures on kindlasti vaja ka elektrit, mis on saarel üsna suur luksus. “Töömeeste majutamisega peaksime hakkama saama. Elamistingimused selleks oleme suutnud luua. Samuti sai 2017. aasta sügisel valmis vints, millega saab raskemaid ehitusmaterjale saarele vintsida,” räägib Pent.

300 aastat ajalugu

Keri tuletorn on Läänemere üks vanim, ent kahjuks üks lagunenumaid tuletorne. Seejuures on rajatis valitud Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liidu poolt maailma saja silmapaistvama ja erilisema tuletornide sekka.

Tänavu tähistas Viimsi vallas, Soome lahes asuv endine Kokskäri meremärk enda 300. aastapäeva. Praegune kivitorn ehitati puidust torni asemele aastal 1858. Koos metallosaga on meremärgi kõrgus merepinnast 31 meetrit. Eemalt vaadates meenutab torn karahvini, sest selle allosa on kivist ja selle peal peenike metalltorn.

 

 

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.