Tosinkond aastat tagasi oma eluga linnast Kõrvemaa metsadesse siirdunud matkajuht ja looduses sportimist edendav Marilin Pehka on seda meelt, et igapäevane looduses liikumine tasub muuta elustiiliks – see on vaieldamatult kingitus oma tervisele.

Eesti loodusturismi ühingu projektijuht Marilin Pehka märgib, et tema eelistab kindlasti väljas viibimist spordisaalis käimisele, mistõttu ta pole juba oma tosinkond aastat üldse spordisaali külastamisele mõelnudki. Sest just 12 aastat tagasi sattus ta Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse tööle, seda tänu lapsele. Nimelt otsis Marilin Pehka töökohta, kuhu vajadusel saaks lapse kaasa võtta.

„Esimene käik matkakeskusesse oli RMK perepäeva raames, kus saabusin Aegviitu rongiga ja Tallinnast,“ meenutab ta. „Tänaseks on see olnud minu jaoks elumuutev käik. Kolisin pealinnast ära, asusin metsa elama ning naudin iga päev aktiivset liikumist looduses.“

Praegu tegeleb Pehka endiselt turismivaldkonnas, keskendudes piirkonna tutvustamisele loodusturismi kaudu ja koostöö arendamisele Visitkorvemaa nime all. Oma kodus pakub ta matkalistele hubast kodumajutust ning põnevaid päikesetõusu- või päikeseloojangumatku.

„Olen mõistnud, et oleme metsarahvas ning looduses viibimine, lõkke tegemine või paljajalu kõndimine on meile ürgselt sisse kodeeritud – varem või hiljem leiavad kõik tee loodusesse,“ räägib Marilin. „Igaühel meist on oma põnev lugu.“

Ta on suur õues sportimise fänn, käib jääaugus suplemas ja osaleb mägimatkadel, kodu ümbruses liikumisest rääkimata ning sõnab, et kannab endas juba ammu mõtteviisi: õues on aasta ringi võimalik sporti teha. Näiteks eelmisel pühapäeval käis ta treeninggrupiga kolm tundi lumes suplemas.

Pandeemia tõi massid loodusesse

Räägin seda juttu Marilin Pehkaga keset läinud esmaspäeva, kui üle Eestimaa rulluv marutuul on viinud tema Aegviidu kodust elektri ja ta on tulnud raudteejaama kunagisse veduridepoosse rajatud spordidepoosse, kus vool on olemas ja sellega koos ka internet Teamsi-ühenduse pidamiseks. Ja ka tuisuilma kohta ütleb ta, et kuigi see toob kaasa ebamugavusi olmes, tekitavad sellised äärmused teisalt ka hoopis võimsa ja laheda efekti, mida samuti võib täiel rinnal nautida.

Koroonaviirus tabas meid kui välk selgest taevast 2020. aasta kevadel, kõik olid hirmu täis, teadmatus sünnitas ärevust, aga pandeemial oli Marilin Pehka sõnul siiski ka üks positiivne tulemus: inimesed hakkasid sõna otseses mõttes massidena looduses käima. Elu edenedes ja hirmutunde kahanedes ei käinud see entusiasm õnneks maha, sest ka aasta hiljem, kui meil kehtis ruumides kogunemise keeld, olid inimesed jätkuvalt valmis välja minema ning üritusi värskes õhus korraldama.

Marilin Pehka (vasakul) soovitab matkamiseks ära kasutada varahommikuid – nii õnnestub päev n-ö kinni püüda, see annab päevale hea alguse, lisab energiat ja paneb silmad särama. 

„Ma tunnetuslikult arvan, et koroonaaeg on nende ridasid, kes ka varem olid harjunud liikuma ja sportima, täiendanud kusagil 30% huviliste võrra,“ leiab Pehka. „Ma ise sain enda läinud sügisel sellisele treeninglainele, et olen nüüd igal õhtul täpselt kell 20.30 läinud tunniks-pooleteiseks, vahel ka kaheks tunniks õue liikuma. Peagi tekkisid ka kaaslased, kellega alguses lihtsalt kõndisime, matkasime pikemalt, ja kui lumi maha tuli, siis suusatasime ja uisutasime. Vahepeal sõitsime tõukekelguga ja kui lumi väga paksuks läks, panime räätsad alla. Tänu sellele igapäevasele liigutamisele ma tunnen, et mulle ei tulnud peale sügismasendust ja loodetavasti ei tule ka kevadväsimust.“

Tasub seada kindlad eesmärgid

Kõige keerulisem on tema hinnangul teha see esimene liigutus, et diivanilt püsti ja uksest välja minna, eriti näiteks meie kõige kõledamal ja pimedamal ajal novembris. Aga kui kord juba õues oled, on kõige suurem tõrge ületatud ja edasi on puhas lust ja lõbu. Õhtuses hämaruses on Pehka sõnul väga mõnus liikuda, vaja on vaid mugavaid rõivaid ja korralikku pealampi ning lahe olemine on tagatud.

Õues liikumine, toonitagem siinkohal – regulaarne õues liikumine umbes tund aega korraga – muudab eluhoiaku ja igapäevased emotsioonid märksa positiivsemaks, see aitab pimeda aja üle elada ja ka muudest eluraskustest üle saada, ühesõnaga mugavustsoonist välja tulla ning oma elu igas mõttes aktiivsemalt elada.

Hea, kui õnnestub leida mõttekaaslasi, kellega koos hommikuti või õhtuti välja liikuma minna. Kaaslased on olulised ka siis, kui on plaanis ennast mingi konkreetse ettevõtmise, näiteks suusamaratoni, mägimatka vmt jaoks treenida. Aga isegi kui kaaslasi pole, siis hea motiveerija on kindlasti koer. Marilin Pehkal on haski tõugu matkakoer, kellega võib muidugi nõrkemiseni ringi joosta, haskid tunnevad ju sellest vaid rõõmu.

Et väljas liikumine harjumuseks ja kui soovite, siis elustiiliks muutuks, tuleb endale leida lisamotivatsiooni kasvõi väikeste eesmärkide püstitamisega. Olgu selleks siis kaalu langetamine, enda mõneks pikemaks matkaks ettevalmistamine, igapäevased sammueesmärgid või midagi muud. Abi on ka pulsikellast või mobiilirakendustest, kus saab seada just neid sammueesmärke ja siis takkajärgi analüüsida nädala ja kuu keskmisi näitusid. Pulsikell aitab järgida ka unerežiimi, kehakaalu jm. Minimaalne sammude arv peaks olema 10 000 päevas, Marilin on enda eesmärgi sättinud vähemalt 20 000 sammu peale päevas. Selleks, et miinimumtase kätte saada, peab sellega tegelema, liikumiseks eraldi aega võtma, sest lihtsalt niisama õhtul kaubakeskuses jalutades seda sammukogust kindlasti kokku ei saa.

„Selleks, et ennast liikudes hästi tunda, peabki kogu aeg liigutama. Liikumisega teeb inimene iseendale kingituse,“ toob Marilin esile olulise mõttetera. „Tasub saavutada n-ö baasliikumisharjumus, sest näiteks organiseeritud matkadel on liikumiskiirus küllaltki tempokas ja et sellisel matkal osaleda, peaks siiski teatud kogemus olemas olema.“

Hea riietus lisab mugavust

Marilin Pehka soovitab nädalat alustada lühemate distantside läbimisega, umbes 30 minuti pikkuse õuesviibimisega ja igal järgmisel päeval tempoka liikumise pikkust suurendades jõuda nädala lõpuks kahe tunni kanti.

Looduses liikumist võib sobitada talisuplemisega. Marilin alustas sellega sügiseti rabajärvedesse sulpsates, nüüd käib ta jääaugus ka südatalvel. Fotod erakogu 

Et ennast mitte üle pingutada, peab lähtuma oma keha tunnetuslikust seisukorrast. Marilin usub, et organism näitab ise kätte, kui treenimisega liiale minna. Ent kõige olulisem on tema hinnangul treeningute ja värskes õhus viibimise järjepidevus. Selleks pole isegi mingit teab mis varustust vaja – pargis, terviserajal või metsatukas võib vabalt niisama kõndimas käia.

Riietus on muidugi oluline, et tujuka ilma tõttu õueminek selle puudumise taha ei jääks. „Põhiline on tugeva tallamustriga veekindel matka- või metsajooksujalats. Garderoobis peaks olema ka veekindel jope, mis kaitseb vihma ja tuule eest ning aitab selle vastu, et sa ei tunne ennast kohe ebamugavalt, kui ilm on niiske,“ selgitab Pehka. „Ja üldse nn kihiline riietumine on tähtis – isegi kui keha saab vihmast märjaks, siis niikaua, kui oled liikumises, ei hakka külm. Oluline on, et pärast liikumist saaks sooja ja riided vahetatud.“

Jääauku suplema minekuks ei pea seal kõrval kuumaks köetud saun olema, pigem tasub ennast enne suplust n-ö kuumaks liikuda ja pärast veest väljatulemist, kuivatamist ja riietumist taas kiiret kõndi tehes soojaks ajada. „Nõnda ei teki nn külmavalu, lisaks ei pruugi jääauk ja saun korraga hästi mõjuda,“ ütleb Marilin Pehka.

Igatahes kutsub ta kõiki liikumishuvilisi Aegviidu loodusesse, kus leidub nii suurtele kui ka väikestele sportlikke tegevusi igal aastaajal.

Tasub teada Aegviidu ja selle ümbruse kohta

Matkapealinn ja talve võlumaa

• Aegviidu piirkond on aktiivse looduspuhkuse paradiis, sest seal on võrratu ja mitmekülgne loodus, 65 km jagu terviseradu ja matkapealinna läbivad RMK matkateed.
• Lisaks iseseisvalt matkamisele saab nautida ka koos retkejuhtidega loodusmatkasid räätsade, tõukekelkude, fat-rataste või matkauiskudega.

Tulla võib rongiga

• Suusavarustust, tõukekelkusid ning uiske saab laenutada nädalavahetustel Aegviidu raudteejaama kõrval asuvast Tervisedepoost (www.aegviidu.eu), argipäeviti tasub ette helistada.
• Tervisedepoos saab ette tellides nautida ka saunarõõme.
• RMK Aegviidu külastuskeskus on avatud argipäeviti.

Põhja-Eesti suusameka

• Aegviidust põhja suunas kulgevad valgustatud terviserajad viivad külastajaid Aegviidust põhja suunas viitade järgi 8 km kaugusele asuvasse Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse.
• Lõuna suunas mööda Presidendi rada 3 km Nelijärve puhkekeskusesse, edasi 4 km Jänedale Musta Täku talli, Jäneda külalistemajja või Jäneda linnamäele ning 13 km kaugusele jäävasse Valgehobuse suusa- ja puhkekeskusesse.
• Talvehooajal on terviserajad eelkõige suusatajate jaoks, matkajatel palutakse kõndida raja servas.
• Aegviidus saab suusatada ka õhtusel ajal mööda 5 km pikkust valgustatud suusarada kuni kella 22-ni. Radade info leiab aadressilt https://terviserajad.ee/rajad/aegviidu-terviserada.
• Talviseks matkamiseks sobib RMK Sõõriksoo matkarada. RMK matkarajad leiab veebipaigast https://loodusegakoos.ee/kuhuminna.

Talisuplus ja saunad

• Talisuplust saab harrastada nii Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses kui ka Nelijärve puhkekeskuses. Mõlemas keskuses pakutakse saunateenuseid nii päevastele suusatajatele kui ka õhtustele seltskondadele.

Tõukekelgu paradiis

• Tõukekelke saab laenutada ja minna iseseisvalt või koos giidiga matkama Aegviidu Tervisedepoost, Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskusest ning Nelijärve puhkekeskusest.
• Kindla soovi ja suurema seltskonna korral tasub kelgud ette broneerida.

Lisategevusi talverõõmude nautijatele

• Kui juba Aegviitu matkama minna, tasub kelgud kaasa võtta, sest Aegviidu piirkonnas leidub piisavalt kõrgemaid künkaid, kus nautida kelgutamist.
• Aegviidu alevis Meie poe taga kiriku kõrval asub kabelimägi, põhja suunas mööda terviserada jalutades leiab üles Pukimäe ja Nelijärve puhkekeskuse juures asuva legendaarse kelgumäe.
• Lisaks saab Nelijärve puhkekeskuses uisutada järvejääl, seda siis, kui ilmastikutingimused on soodsad. Täpsem info www.nelijärve.ee.
• Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses on laste jaoks olemas vahva Ojamägi koos tuubiradade ja kelgumäega. Kohapealt saab ka tuube laenutada. Keskus pakub lastele nädalavahetustel võimalust osaleda suusakoolis, kus sõbralikud treenerid teevad suusatamise lõbusaks. Info www.korvemaa.ee.
• Valgehobusemäel aga saab nautida mäesuusatamist ja lumelauatamist, kõige pikema liu leiab ka tuubimäelt. Huvilistele toimub mäesuusa- ja lumelauaõpe nädalavahetustel, muul ajal ette broneerides. Täpsem info www.valgehobuse.ee.

Nälga ei jää keegi

• Lisaks sellele, et Aegviidus on kaks toidupoodi, leidub piisavalt ka toitlustamiskohti. Iiripärast toitu pakub Aegviidu Vana Waksal ning koduseid toite Piibe kohvik, lisaks leidub kõikides puhkekeskustes maitsvaid sööke.

Allikas: Marilin Pehka