Eurooplased ütlevad, et vanill muudab piima ja magustoidud maitsvamaks. Indoneesia elanikud aga rõhutavad, et vanill on õnnetaim-orhidee, mis ülendab vaimu,  tekitab õndsustunnet, ärgitab seksuaalset fantaasiat ja seepärast tuleb vanilli võimalikult sageli tarvitada.

Vanill kuulub orhideede hulka (käpaliste sugukonda), siueldes teiste puude tüvesid pidi üles. Vanilli kodumaaks on Mehhiko, kuni XIX sajandini ei õnnestunud seda teistes maades kasvatada – taim ise kasvas küll üles, aga ei kandnud vilju, sest vanilli õisi tolmeldasid vaid Mehhikos elavad mesilased. Alles XIX sajandi 40-ndatel aastatel õnnestus vanilliõite kunstlik tolmeldamine, mis muutis võimalikuks vanilli kasvatamise ka mujal. Vanilli õied avanevad vaid üheks päevaks.

Vanillist tehakse erinevaid tooteid

Vanillisuhkur – on ära tuntav pruunika värvi järgi ning toote pakile on tavaliselt kirjutatud Bourbon, mis on omalaadne vanillisuhkru kvaliteedimärk. Vanillisuhkur sisaldab 25% vanilli. Suhkrut tuleb hoida tihedalt suletud nõus kuivas ja jahedas kohas, sest soojus vähendab vanillisuhkru aroomi ja maitset. Vanillisuhkrut võib valmistada ka kodustes tingimustes: selleks tuleb pikuti lõigatud kuprad panna tihedalt suletud suhkruga täidetud suhkrunõusse, mida on vaja nädala aja jooksul iga päev aeg-ajalt loksutada, et aroom ühtlaselt läbi imbuks.

Vaniljeekstrakt – vanillikuparde tõmmis alkoholis, millele lisatakse mõnikord veidi suhkrusiirupit. Vaniljeekstrakt säilib kõige paremini jahedas kohas või külmkapis.

Vanilliin – saadakse sünteetilise reaktsiooni tulemusena. Tuhksuhkruga segatult saadakse lumivalge, lausa pealetükkuva lõhnaga/ebameeldiva järelmaitsega vaniljesuhkur. Vanilliini, nagu vanilligi, tuleb hoida tihedalt suletud nõus, kuivas ja jahedas kohas.

Kaunis ja aroomikas vanill (allikas: Averto) 

Vanillikuprad – neid müüakse ühe või mitme kaupa katseklaase meenutavates klaasnõudes, et need võõraid aroome külge ei saaks. Mida tumedamad kuprad, seda intensiivsem aroom. Vanillikuparde kvaliteeti võib tuvastada neil olevate valkjate kristallide järgi. Mõnikord püüatkse seda imiteerida pihustades vanillikuprale sünteetilisi vanillikristalle. Imiteeringut võib tuvastada ühtlase kaetuse järgi, ehtsad vanillikristallid on erineva suurusega ja ebaregulaarse kujuga.

Vanillikupar on seestpoolt tumepruuni viljalihaga, mida kraabitakse toitude valmistamiseks lusikaga ning lahustatakse soojas vedelikus (piimas, mahlas jne). Puhtakskraabitud vanillikupra võib samuti piima sisse panna ning ära keeta, seejärel välja võtta ning ära kuivatada. Kuna vanillikupar on väga aromaatne, võib antud toimingut mitu korda korrata.

Vanill, kui maitseainete kuninganna või asteekide orhidee, võiks kindlasti igas kodus olemas olla, et valmistada hõrgutava maitse ja lõhnaga toite ja jooke.