Alates 1. jaanuarist jõustub lisaks paljuräägitud teise samba reformile ka vanaduspensionäre puudutav riikliku ehk esimese pensionisamba reform. Mida see tähendab ja kaasa toob?

Alustuseks – muudatused puudutavad esmajoones neid, kes jäävad vanaduspensionile alates 2021. aastast. Kuna mõned uued võimalused laienevad ka praegustele pensionäridele, tasub siiski kõigil end nendega kurssi viia.

Mida tähendab paindlikkus?

Mis uuest aastast muutub? Olulisima uuendusena tekivad inimesel pensionile jäädes ja pensionil olles uued paindlikud võimalused. Tekib võimalus võtta pension täissumma asemel välja pooles ulatuses või pensioni maksed mõneks ajaks üldse peatada. Seda tehes jääb osa pensionist kasvama ning hiljem kättesaadav summa on selle arvelt veidi suurem.

Samuti saab vajaliku staaži olemasolul jääda pensionile kuni viis aastat enne ametlikku vanaduspensioniea saabumist. Sel juhul on igakuine pension sarnaselt senisele süsteemile veidi väiksem. Paindlik pension vahetab aastaks 2026 tasapisi välja ka enneaegse ehk kõnekeeli eelpensioni. Suurim erinevus viimasega on see, et paindlik vanaduspension lubab samaaegselt pensioniga saada töötasu.

Muutuvad ka varem pensionile jäämisel rakenduvad vähendusprotsendid.

Pensioni peatamist ja jätkamist puudutavaid otsuseid saab pensionär edaspidi muuta vastavalt vajadusele, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus. Soovitud muudatus hakkab kehtima järgmisest kalendrikuust. Uued võimalused ei ole mõeldud ainult “värsketele” pensionäridele, vaid ka kõigile neile, kes saavad juba praegu tavalist vanaduspensioni.

Muudatus pensioni kogumisel tulevikuks

Teiseks lisandub riikliku ehk esimese pensionisamba valemisse uus osa. Seni koosnes esimese samba pension kolmest osast: baasosast, staažiosast ja kindlustusosast. Alates uuest aastast hakkab inimene koguma uut solidaarsemat ühendosa. See tähendab ühtlasi, et 2021. aasta algusest muutub senine pensionistaaži kogunemise loogika.

Muudatuse mõte on vähendada pensionide ebavõrdsust. Nimelt, praeguse süsteemi jätkudes läheksid käärid erinevate sissetulekutega inimeste vahel aina suuremaks. Tänased madalama palgaga inimesed saaksid tulevikus veelgi madalamat pensioni. Seadusandja eesmärk on tagada vananeva rahvastikuga ühiskonnas kõigile inimväärne sissetulek.

Seos keskmise elueaga

Pisut kaugemas tulevikus, nimelt 2027. aastast seotakse vanaduspensioniiga keskmise eeldatava elueaga Eestis. Statistikaameti andmetel on meeste keskmine eluiga kasvanud viimase 25 aastaga neljateist aasta ja naistel kümne aasta võrra. See tähendab keskmiselt kuuekuist eluea tõusu aastas. Seetõttu kasvab edaspidi koos keskmise elueaga ka pensioniiga.

Edaspidi saab inimene enda vanaduspensioniea teada kaks aastat ette. Näiteks 2027. aasta vanaduspensioniiga selgub alles 1. jaanuaril 2025. Uue vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast, kinnitab vabariigi valitsus igal aastal 1. jaanuariks. Pensioniiga saab korraga tõusta või langeda maksimaalselt kolm kuud, mis on sarnane praeguse pensioniea tõusuga.

Kalkulaator

Sotsiaalkindlustusamet töötas koos sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega välja kalkulaatori, mis võimaldab inimesel vaadata, kui suur on tema prognoositav pension täna ja tulevikus. Kalkulaator kuvab pensioni suurust nii tänases kui ka tuleviku vääringus. Leia pensionikalkulaator ja rohkem infot vanaduspensioni kohta lehelt www.pensioniplaan.ee.

Kui palju pead maksma tulumaksu pensioniraha väljavõtmisel?

Pensionikeskuse andmetel on tänase seisuga pensioni teisest sambast väljumise avalduse esitanud ligi 43 000 inimest. See tähendab, et 6% kogujatest ehk iga 16. inimene on koheselt kaotanud 20% oma kogutud rahast.

Ehkki 1. jaanuaril 2021 jõustuv pensionireform loob inimestele palju uusi valikuid, kujundavad kõik need otsused pensioniea elukvaliteedi. Seetõttu on väga oluline teha kaalutletud ja läbimõeldud valik ning kasutada kõiki riigi poolt pakutavaid võimalusi, mis soodustavad pensioniks kogumist. Raha kogumise ja kasvatamise vaatenurgast on pensionireformi uutest võimalustest halvim valik kogutud raha teisest sambast väljavõtmine, eelkõige just 20% tulumaksukohustuse tõttu kogutud summalt.

Näiteks kui oled enda teise sambasse kogunud 5000 eurot ja otsustad teisest sambast väljuda, annad sellest summast 1000 eurot kohe riigile ning kätte saad vaid 4000 eurot. 1000 euro kogumiseks teise sambasse kulub keskmise palga juures aga pea aasta. Arvestades suurt maksukulu, peab raha väljavõtmiseks olema inimesel väga hea põhjus. Vastasel juhul tehakse enda varalisele seisule pikaajaline karuteene, kuna kindlam tulevik ohverdatakse lühiajalise kasu nimel. Samuti tasub meeles pidada, et lisaks pensioniea saabudes maksuprotsent muutub.

20% tulumaksukohustus kehtib vaid ajani, mil saabub sinu pensioniiga. Kogudes pensionieani ja võttes alles siis raha välja, tuleb maksta ainult 10% tulumaksu. Ilma tulumaksuta saad raha kätte aga juhul, kui sõlmid pensionieas kogutud raha kasutamiseks pika tähtajaga lepingu või eluaegse pensioni lepingu, mille järgi jaotatakse väljamaksed vähemalt su keskmiselt elada jäänud aastatele.

Kuigi valikuvabadus on alati teretulnud, on pensioniea elukvaliteedi seisukohast mõistlik jätkata kogumist teise samba süsteemis, olgu see siis teise samba fondide või pensioni investeerimiskonto kaudu.