Mis mure võib inimestel olla ühe vana mehe pärast, kes elab üksinda metsas vaatamata sellele, et tal on korralik korter Laagris, hulk mesipuid, kuremarjad soos, puhas allikavesi vabalt voolamas, auto õues ja üle keskmise pensionisumma igal kuul pangaarvele tiksumas?

Loodus on kõige suurem intellekt. Loodus ei ole riigikogu, mis vahutab ja tõmbleb. Ehedas looduses on kõik tasakaalus, omavahel kooskõlas, kõik ökosüsteemid toimivad eesmärgipäraselt.

Nii arutleb Ants Sild (80), eluaegne ehitaja, aastaid EKE Montaaživalitsuses töödejuhataja ametit pidanud mees. Mõned kuud tagasi otsustas ta jätta linnamugavused ja aastatega sisse harjunud elukorralduse ning kolida hoopis oma intellektile lähemale, otse selle keskele, metsa elama.

“Olen loodusearmastaja, olen seda kogu elu olnud. Kui naine kaks aastat tagasi ära suri, siis hakkasingi mõtlema, et võiks loodusesse elama asuda,” räägib Tallinna alt Laagrist Harku valda Vääna küla külje alla metsa kolinud mees.

Ja arutleb edasi: muidugi võiks tema eas juba hooldekodusse minna – neist ümberringi puudus ei ole, ka raha muretu elu elamiseks jätkuks – aga ei, tema otsustas teisiti.

Ants Silla Rootsis valmistatud soojak Vääna küla lähedal. 

“Kui kuulsin, et siin Vääna kandis on 4,6 hektarit maad müügis, ütlesin tütrele, et mis see raha mul pangas passib, ostame ära,” räägib Ants Sild hiljaaegu tehtud maatehingust. Suve lõpul tuli aga uudis ehitajast tuttavalt: Rootsis Kirunas metsameestele ehitatud soojak on müügis. “Kiruna on ju linn teisel pool põhjapolaarjoont. Kui kuskil soojapidavaid soojakuid tehakse, siis just seal,” kiidab värske majaomanik oma elamist, millel lisaks soojapidavusele on isegi jalased all. Et elamine ikka soe oleks, paigaldas mees sinna ka vana hea ammu äraproovitud pioneerpliidi. Nüüd on soojakus magamistuba laia voodiga ja köök, kuhu peale pliidi mahub ära ka veel suur meevurr ja paar tooli seina äärde. Nii et peaaegu kõik mugavused.

“Ei ole mul siin mingeid mugavusi,” naerab majaperemees. “Laagris, kõigi mugavustega linnakorteris, on mul kõik olemas. Seal käin vähemalt korra nädalas duši all, panen pesu pesumasinasse.”

“Aga oma päevavajaduse teen ära õhtul tütre juures,” märkab majaperemees ajakirjaniku pilku kahe toa vahel majas ringi sõeluvat. “Käin igal õhtul seal oma seriaali, “Surm paradiisis” vaatamas. Ja teen ühtlasi oma häda ära. Aga noh – eks ma tulevikus siia ikka kuivkäimla ehitan,” on ehitusmees kindel.

Oskusi ja aega tal selleks on – selles ei kahtle vist keegi. “Ega mul siin ju palju teha ole – siin on mõned mesitarud, lisaks mõni veel tütre juures,” räägib mees oma hobist. “Kõnnin palju metsas, Tõlinõmme rabast korjan marju, metsast seeni, võimlen. Ja käin allikatest puhast joogivett endale toomas.”

Mis mure on inimestel mehe pärast, kes elab üksinda metsas, aga kellel on ka korralik korter Laagris, mesipuud Väänas, kuremarjad soos, puhas allikavesi vabalt võtta, auto õues ja üle keskmise pensionisumma tiksub igal kuul pangaarvele?

“No vot, Harku vallast tulid kaks ametnikku uurima, miks mu ehitis asub võõral, RMK-le kuuluval maal,” räägib Ants Sild nõutult. “Aga minul pole ehitis, minul on soojak, see pole ehitis,” on Ants Sild kindel. Sest igal ehitisel, igal hoonel on vundament, soojakul pole, on hoopis jalased.

Võõrale maale sattus tema soojak aga halbade asjade kokkulangemisel. “Sügisel, kui soojakut kraanaga paika tõstsime, oli maa pehme. Kraana nokk teest kaugemale kui üheksa meetrit tõstma ei ulatunud. Nii ta siis saigi siia, kus ta praegu seisab,” on nüüd ka vana mees pisut murelik.

Kus siis ta enda maa on, mille ostust ta nii põhjalikult rääkis, tahab ajakirjanik teada.

Nüüd sirutab mees käe ja koputab vastu soojaku tagumist seina. Siinsamas, selle seina taga kohe algabki tema oma maa.

“Ma pole Harku valla kodanik – mina kuulun Saue valla Andres Laisa alla, olen vallavanemaga koos viinagi võtnud – aga nemad muretsevad minu pärast,” ohkab vana mees. Ja lubab – kui külmad tulevad, toon traktori, vean oma soojaku mõned meetrit edasi, oma maa peale.

Kommentaar, Renee Kokmann, Harku valla ehitusjärelevalve spetsialist

Oleme härra Ants Sillale selgitanud, et tema soojak asub hetkel Harku vallale kuuluval transpordimaal, mille ta on lubanud enda maale teisaldada. Kuid tema enda maaüksus asub üldplaneeringu kohaselt range režiimiga maa-alal, mis tähendab, et seal pole ehitustegevus lubatud. See režiim oli määratud juba enne seda, kui isik kinnistu omandas. Seega oleme palunud isikul oma soojaku teisaldada.
Ehitusseadustiku § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. See tähendab, et kui isik soovib kinnistul soojakut kasutada näiteks elamise eesmärgil, on tegemist ehitisega.