Reedel, 3. mail avati Tiskres, Tallinna linna ja Harku valla piirile jäävas asumis maapõueenergia katsejaam, mis ammutab energiat rohkem kui poole kilomeetri sügavuselt. Korterelamule soojust andev katsejaam on esimene omataoline Eestis ja kogu Baltikumis.
Uue energialiigi kasutuselevõttu olid tunnistama tulnud kliimaminister Kristen Michal, Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli, omavalitsusjuhid, korteriühistu esindajad, ajakirjanikud.
Esmalt tegid huvilised ringkäigu korterelamu soojussõlme, kus toimub soojusvahetus, maapõue soojuse üleminek korterelamule. „Vanasti nimetati seda kohta katlamajaks, oli must ja õline. Nüüd oleksime sattunud nagu moodsa tootmisettevõtte väiketsehhi – torud vaheldumisi mõõteseadmetega, igal pool puhtus ja kord,“ täheldas keegi.
„Kogume unikaalse küttesüsteemi kõige erinevamaid andmeid vähemalt kümne aasta jooksul,“ selgitas geoloogiateenistuse maapõueenergia osakonna juhataja Aivar Auväärt arvutite olemasolu.
„Nende andmete põhjal saab keegi ju lausa doktoritöö kirjutada,“ pakkus minister Michal välja idee. Selle vastu keegi ei vaielnud.
Soojussõlmes ringkäik tehtud, vaadati üle ka koht, kust toru poole kilomeetri, täpsemalt 505 meetri sügavusele läks. Paika ei reetnud muu, kui kõige tavalisem kanalisatsiooniluuk.
Maapõueenergia
Tehtud töö tutvustamiseks oli peaettevõtjal, Eesti Geoloogiateenistusel kokku pandud ülevaatlik lühivideo, mis selgitas rajatud süsteemi olemust. Maapõuenergia on kivimitesse salvestunud soojusenergia, mis pärineb Maa moodustumisel tekkinud soojuse ülejäägist, radioaktiivsete elementide lagunemisest ning päikeseenergia salvestumisest maapinda. Sügavuse kasvades tõuseb ka temperatuur. Kui temperatuurid hakkavad jõudma 100 kraadini, siis on võimalik toota ka elektrit.
Perspektiivsematel aladel Põhja- ja Kirde-Eestis on temperatuurid 500 meetri sügavusel kuni 17 kraadi, mis välistab elektri tootmise, kuid on piisav soojusenergia tootmiseks. Nii on see ka Tiskres.
Film lõppes tõdemusega: Põhjamaades ja ka Šveitsis kasutatakse seda tehnoloogiat palju. Näiteks kasutab geotermaalenergia süsteemi Soomes Aalto Ülikooli kunstide ja disaini kolledž. „Veel üheks esinduslikuks näiteks on Stockholmi Arlanda lennujaam, kus põhjaveest ammutatava soojuse kasutamisel hoitakse aastas kokku nii palju soojusenergiat, et sellest piisab 2000 kodu kütmiseks,“ teadis Kristen Michal.
Kiiret edasiminekut ei luba
„Maailmas on erinevaid trende, üks neist on energeetika muutumine. Tänane projekt näitab teed kinnisvaraarendajatele, loob uued võimalused ehitajatele,“ tõi minister välja uue ettevõtmise olulisuse.
„Tiskres alustati puurimisi 2023. aasta augustis. Puurimistööd kestsid kaks kuud, sel ajal segas lähiümbruse elanikke puurimismüra. Puurida võinuks ka kiiremini, aga paralleelselt toimus ulatuslik andmete kogumine maapõue koostise kohta,“ meenutas Aivar Auväärt. Et viia põhjavee reostamise oht miinimumini, betoneeriti 23 sentimeetrise läbimõõduga puurauk settekivimite ulatuses ehk 160 meetrini.
„Toodetud maasoojuse hind peaks olema 40–50% odavam varasemast, maagaasil toodetud soojuse hinnast.“
– Aivar Auväärt
„Iga uus asi on raske, maksta tuleb kooliraha. Meie võtame seda aga kui investeeringut,“ kõneles kokkutulnuile puurimistöid teostanud inseneribüroo Steiger juht Erki Niitlaan, kinnitades, et nüüd on Steigeri meeskond koos Soome partneriga valmis puurima kuni 2,5 kilomeetri sügavusi puurauke. Nii sügaval leidub Soomes liitiumi.
Betoneeritud puurauku lasti kaks U-kujulist viie sentimeetrise läbimõõduga plastiktoru. Torude kogupikkus maa all on seega natuke üle kahe kilomeetri. Maa all toimub soojuse laadimine, kortermaja soojussõlmes olevas pumbas eraldatakse maapõuest saadud soojus ja see liigub majapidamistesse.
„Toodetud soojuse hind peaks olema 40–50% odavam varasemast, maagaasil toodetud soojuse hinnast,“ kinnitas Aivar Auväärt. Külmemate talvede tarvis jääb esialgu alles ka maagaasiga kütmise võimalus.
Puuraugu puurimine läks maksma 200 000 eurot. Korterelamu elanikud selle eest maksma ei pidanud, katseprojekt valmis Euroopa Liidu rahastuse toel. Et see töö aga kallis on, siis kohal olnud spetsialistid maapõueenergiale Eestis kiiret arengut ei ennustanud.
Praegu käib Järvamaal, Roosna-Allikul järgmise viie puuraugu rajamine, saadav soojus võimaldab ära kütta terve aleviku.
HEA TEADA
Maapõueenergia numbrites
- Tiskresse puuritud puuraugu sügavus on 505 m, läbimõõt 23 cm.
- Puurimiseks kulus kaks kuud. 160 m sügavuseni on auk betoneeritud.
- Puuraugus sees on kaks U-kujulist toru kogupikkusega 2020 m.
- 500 m sügavusel on maapõue soojuseks 17 kraadi.
- See tagab aastaringselt ligi 3000 m2 korterelamu kütmise.
- Tööde kogumaksumus oli üle 250 000 euro.
