„Mis eesmärki kannab see, et viimasel ajal, paarinädalase vahega on tulnud töötajad minu juurde ja öelnud, et peavad töö ajal ära käima, nad on kutsutud Ülemiste keskusesse lõunale. Mis põhjustel, pole neile öeldud. Ja kas nad ikka süüa ka võivad? Ja kes selle lõuna kinni maksab? Sest kutsuja on keskkriminaalpolitsei.“

See lugu oleks naljakas, kui ta poleks ohutunnet tekitav, sügavalt juurdlema sundiv: mis riigis me siis elame, on see õigusriik või on see politseiriik?

Kõik järgnev tavatu algas aga üsna tavapäraselt. Kolmapäeval, 19. septembril, kogunesid Kose kultuurikeskuses Harjumaa omavalitsusjuhid igakuisele volikogule, arutamaks ühiseid probleeme ja ettevõtmisi. Kuna korruptsiooni teema on antud hetkel päevakohane, oli esinema kutsutud keskkriminaalpolitsei kõrge ametnik, komissar…

Stop!

Et kõnelema hakkav vallavanem palus selles loos oma nime ega oma valda arusaadavatel põhjustel mitte nimetada – kuuldu tekitab paanikat teisteski töötajates ja paneb vallarahva mõtlema, kas tõesti toimub vallas pidevalt midagi kriminaalset – siis ajakirjandusliku õigluse nimel ärgem nimetagem ka keskkriminaalpolitsei komissari nime, olgu ta lihtsalt edaspidi KK. Ja vallavanem lihtsalt VV. Et nad on aga reaalselt olemas ja kõnelesid täpselt seda, mis loos kirjas, tunnistab diktofon ja kuulsid kõik omavalitsusjuhid, kes kolmapäeval Kosel viibisid.

Tavaline algus

KK kõneles algatuseks korruptsiooni olemusest. Tõi näiteid, mis viib mõne ametniku korruptsioonini: keegi tuttav tuleb ja pakub – kuule, sain näed sõbralt sünnipäevaks spaa paketi, tervele perele; kahjuks ei saa minna; kas sa ei tahaks ära kasutada? Ametnik, kes pole ammu koos naise ja lastega spaasse saanud, võtab pakutu vastu. Kuigi mõningase süütundega. Hiljem, kui tuttav temalt pisikest ametialast teenet palub, ta loomulikult osutab selle – süütunde lunastamiseks. Siis pakub tuttav juba suuremat meelehead – näiteks puhkusereisi – meenutades, et eelmisel korral sa ju ei keeldunud, mis seekordki selles siis halba on…

Ja nii kasvabki väike spaa pakett peatselt korruptsioonijuhtumiks, mis pahemal juhul kriminaalpolitseinikud majja toob.

„Kõik toimingud, eriti avalikus sektoris, peavad olema läbipaistvad. Korruptsioon on nagu mädaõun, mis peatselt terve kastitäie õunu – ehk siis ühe ametiasutuse – mädanema ajab,“ kõneles KK.

Sekkus vallavanem

„Kasutaksin võimalust küsida keskkriminaalpolitsei enda vaatest selle kohta, kui juba mõnda aega, paarinädalase vahega, tulevad valla ametnikud minu juurde ja teatavad kõik ühte sama: neid kutsuti Ülemiste keskusesse lõunale; aga keegi pole aru saanud, miks kutsuti, mis põhjusel, kellena seal tuleb esineda, kas eraisikuna või vallaametnikuna. Aga igal juhul esitati tööalaselt väga imelikke küsimusi politseiuurijate poolt. Samas pole politsei ühtegi ametlikku teadet saatnud, et mingi uurimine käib; pole vallavalitsust teavitanud, pole vallavanema poole pöördunud, käib mööda ametnikke ja küsib kummalisi küsimusi. Samas ei öelda, kas on mingi uurimine püsti. Ja ametnikud – kaasa arvatud abivallavanem – küsivad, kas meil on vallas mingi probleem, mida uuritakse. Samas ma ei oska öelda, et meil vallas oleks mingi probleem,“ kõneles VV.

Kui vallavanem on ametnikelt küsinud, millest räägiti, on ta saanud vastuseks: noh, et räägiti kõigest, aga ei räägitud millestki täpselt, ei räägitud, miks lõunale kutsuti.
„See kõik tekitab hästi palju ebameeldivusi kollektiivis; inimesed, kes on saanud päeval kõne politseiga järgmisel päeval kell 12 lõunale minna, ei maga öösiti. Nad uurivad minu käest, et kas lõuna eest peab ise maksma, kas seal üldse süüa tohib? Midagi pole selge. Mis meil tegelikult toimub, omavalitsused versus kriminaalpolitsei,“ tahtis teada VV.

Komissar katkestas

„Pean tuhka pähe raputama: kui ise ühelt poolt nõuame, et kõik olgu arusaadav, käituge läbipaistvalt, ja teiselt poolt, kui meie endi käitumine põhjustab arusaamatust, siis ei lähe kokku sõnad ja teod. Ma ei õigusta seda, see on mingi üksuse nägemus või strateegia, kuidas infot saada. Aga keegi ei peaks minema kuhugi lõunale ühe telefonikõne peale,“ kinnitas KK.

„Mina ütlesin ka, et ta ei pea minema lõunale; samas on ta tubli ametnik, ta ei saa aru, miks keskkriminaalpolitseist helistatakse ja ei öelda, kas ta peab minema lõunale eraisikuna või vallaametnikuna ja mille kohta infot tahetakse. Ja ta ei saa koha peal ka aru, miks ta seal on, mida temalt tahetakse. Vahepeal oli üle nädala nii. Ja lõunal antakse mõista, et oleks väga hea, kui ta kellelegi ei kõneleks, et käis lõunal. See tekitab väga suuri küsimusi, usaldamatust kollektiivis ja omavalitsusjuhis. Mis toimub? Kas ühte ametnikku kahtlustatakse? Või kahtlustatakse kedagi vallajuhtidest? Miks kahtlustatakse? Kas politsei sellised toimingud on seaduslikud? Kuidas me sellele lahenduse saame, härra komissar, tahaksin teada,“ lõpetas VV.

„Ma viin selle info edasi, et selline konflikti koht on tekkinud. Ma ei saa rääkida oma kõikide üksuste strateegiast ja käitumisest, mis neid ajendas seda tegema ja miks nad sedamoodi tegid. See ei tohiks jääda selgitusteta. Kui nad on teinud nii, nagu on teinud, siis peab sellele järgnema ka mingi selgitus,“ kõneles KK.

Kas ka mujal on nii?

„Ma ei tea, kas see on ainult meie valla probleem või on ka mujal nii?“ pöördus VV vallavanemate poole.
Saal vaikis. Keegi saalist ei kinnitanud, et ka teistes omavalitsustes olnuks nii.
„Anname endale aru, et niisama keegi selliseid asju ei tee, selliseid lõunaid ei paku, sellel peab olema mingi põhjus,“ arutles KK.

„Lõpuks rääkis üks ametnik mulle kah, mida talt siis küsiti. Küsimuste põhjal sain aru – olen ehk natuke laiema maailmapildiga kui keskmine ametnik – et kuskil on opositsionäär, kes on teinud kaebuse, mida tuleb uurida; samas menetlust alustada ka nagu ei taheta. Aga see, kuidas politsei seda teeb, see pole õige. Sest ametnikud ei pruugi aru saada, mis toimub, miks neid küsitletakse. Oma salajase või piiripealse käitumisega tekitab politsei usaldamatust vallajuhtide vastu ja ametnike vastu – see on ju probleem,“ tõdes VV.

„Ma natuke nüüd aiman neid jooni, tihti viitavad need opositsiooni ja koalitsiooni või erinevate partei vahelistele kähmlustele. Meie huvi ei ole seal vahel olla kellegi käepikenduseks, kedagi risti lüüa, et teine võidaks. Hästi palju on musta pesu pesemist. Aga politseil tuleb selgeks teha, kas keegi reaalselt ka midagi valesti teeb või on kõik valskus,“ ütles KK.

„Aga politsei sellise käitumisega muutub see asi hoopis hägusemaks. Nii tekivad valla juhtide ja alluvate vahel probleemid, keegi ei usalda enam kedagi,“ võttis sõna VV kolleeg.

„Joon on see, et kui hakkame kutsuma inimesi enda juurde politseisse, siis on neil ebamugavustunne palju suurem, kui kuskil mujal vesteldes,“ õigustas KK oma kolleege.

„Kui ametnik läheb tööajal välja ütlusi andma, kas tal on õigus nõuda vestluse dokumenteerimist? Peaksime teadma seda,“ sõnas VV.

KOMMENTAAR
Mati Ombler
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht

“Politsei kogub pidevalt teavet kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes toimuvate protsesside kohta. Seda infot kogutakse selleks, et tuvastada ja ennetada korruptsiooniohte, samuti selleks, et kontrollida politseile laekuvaid vihjeid. See tegevus on igati seaduslik. Inimestega suhtlemiseks kasutab politsei paljusid erinevaid võimalusi ning reeglina püütakse leida inimestele kõige sobivam ja mugavam võimalus.
Igasugused kahtlused korruptiivse tegevuse kohta püüab politsei eelnevalt ära kontrollida, et vältida asjatuid süüteomenetlusi ning probleeme inimestele. Kirjeldatud suhtlus erineb oluliselt ülekuulamisest, kuna sellel osalemine on inimese jaoks vabatahtlik ning puuduvad rangelt reguleeritud nõuded kohtumise läbiviimisele. Kõik on vastastikuse kokkuleppe küsimus ning sõltub inimeste valmisolekust politseiga suhelda. Politseid karta pole aga Eestis küll mingit põhjust ning kui midagi jääb inimesele selgusetuks, võib alati meie käest lisaselgitusi küsida. Meil on kahju, kui keegi end sellise vestluse pärast riivatuna tundis, oleme alati valmis tekkinud küsimusi selgitama ja aitama.
Samuti kutsume inimesi oma korruptsioonikahtlustest meile ise teada andma, korruptsioon kardab avatust ning sellest teatamisega saab igaüks anda oma panuse ausa ja läbipaistva Eesti riigi jaoks.”
Oma tähelepanekutest saab teatada e-posti aadressil korruptsioonivihje@politsei.ee või telefonil 612 3657.

ETTEPANEK

Kuna Kose kultuurikeskuse saalis jäi diskussioonist mitmeid vastust otsivaid küsimusi õhku, pakkus omapoolse lahenduse üks Harjumaa vallavanematest.
“Kuna meie õigusruumis, eriti mis puudutab omavalitsusi ja nende õiguskäitumist – näiteks Narva volikogus juhtunu – siis kas ei saaks ka politsei luua nõuande telefoniliini, nii nagu on perearstide telefon, nagu on hingeabi telefon, kuhu küsimuste tekkimisel saaks ametnik helistada ja esmast nõuannet saada.”