Kuigi valitsuse määruse eelnõu Harku valda Sõrve looduskaitseala (LKA) moodustamiseks on mitu aastat valmis olnud, pole valitsus seda seni heaks kiitnud. Nüüd tegid Eesti keskkonnaühendused, kohalikud seltsid ja kogukonnad, kokku 46 organisatsiooni, valitsusele üleskutse see lõpuks ära teha.

„Planeeritava Sõrve kaitseala loodus on väga mitmekesine ja ülimalt mosaiikne. Siin leidub loodusliku veerežiimiga looalasid – loometsi ja -niite, mis on unikaalsed mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas; rabakooslusi – neist suurim Muraste raba –, lamminiite koos vanajõgedega, vanu luitemännikuid ning soostunud ja soometsi. Valdav osa kaitsealast ongi kaetud metsaga. Suhteliselt väikesel maa-alal on esindatud pea kõik Eesti metsatüübid, kus vanemates metsades küündib puude vanus 150 aastani,“ ütles üks pöördumisele allakirjutanutest, Muraste looduskooli juhataja, rohevõrgustiku ekspert Val Rajasaar.

Viimane Tallinna-lähedane nii elurikas metsamassiiv

Pöördumise kohaselt on ala elupaigaks enam kui sajale ohustatud taime- ja loomaliigile, sealhulgas 24 kaitsealusele linnuliigile, lisaks on Sõrve oluline rohekoridor ja tuumala ka pea kõigile meie suurimetajatele, sh karu, ilves, hunt. Liikide koguarvgi – enam kui 800 − näitab väga kõrget elurikkust. Plaanitava Sõrve LKA pindala on 2257,5 hektarit ning see hõlmab Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi ja Viti küla Harku vallas ning Vatsla küla Saue vallas.

LKA ala on osaliselt juba praegu kaitse all Vatsla merikotka, Sõrve merikotka, Vatsla kanakulli, Tugamanni kanakulli ja Sõrvemetsa käpaliste püsielupaigana. Eelnõu järgi liidetakse püsielupaigad üheks tervikuks ja laiendatakse kaitstavat ala. „Eriti oluline on märkida, et kakulised, maakeeli öökullid, elutsevad Sõrve massiivis tihedamalt koos kui nt Lahemaal või muudel väärtuslikel linnualadel Eestis. See ala on kogu Harjumaal loodusväärtuste poolest kõige väärtuslikum,“ ütles maastikuökoloog, Sõrve LKA uuringute koondaruande koostaja Lauri Klein.

Sõrve LKA kaitse-eesmärk on eelnõu kohaselt kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. 29. novembril 2022 andis Harku vallavanem Katrin Krause peaminister Kaja Kallasele üle vallavalitsuse ja vallavolikogu pöördumise Sõrve looduskaitseala kehtestamiseks.

„See on viimane oaas Tallinna ümbruses, mille põhiline väärtus on terviklikult säilinud metsamassiivid. Kavandatav looduskaitseala on Tallinna kopsud ja puhkemaastik, see on oluline rohevõrgustik kliimamuutuste leevendajana ja CO2 sidujana ning tõstab kohaliku kogukonna ning paljude Tallinna ja Harjumaa elanike elukvaliteeti,“ lausus sel kohtumisel abivallavanem Vytautas Martinonis.

Sõrve LKA aitaks Eesti riigil täita ka Euroopa Liidu elurikkuse strateegia eesmärki – võtta 30% maismaast kaitse alla. LKA loomist toetab ka riigikogu keskkonnakomisjon.

Kompromiss on pea võimatu

Sõrve LKA asja hakati ajama juba 2006. aastal. Erinevatel põhjustel on see takerdunud, peamiselt kaevandusettevõtete vastuseisu tõttu, sest osa territooriumist asub lubjakivivarude kohal. Mäetööstuse ettevõtete liidu juhi Rein Voogi sõnul asub Sõrve maapõues 37 miljonit kuupmeetrit kõrgekvaliteedilist ehituslubjakivi, mis kataks ära Harju maakonna mõnekümne aasta vajaduse.

Tema hinnangul tuleks looduskaitseala moodustamine vähemalt hetkeks peatada ja tulla selle juurde tagasi siis, kui on valmis ehitusmaavarade teemaplaneering – et saaks ka sotsiaalmajanduslikust aspektist kindluse, kus on Harjumaal need alad, kus võib kaevata. Riina Sikkuti juhitud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu tingimusel, et looduskaitsealast jäetakse välja kolm geoloogilise uuringu ala kogupindalaga 177 hektarit, kus tahetakse kaevandada.

Keskkonnaamet ütles oma vastuses, et ettepanekuga ei ole võimalik arvestada, sest nimetatud alade kaitsealast väljajätmine muudab moodustatava LKA sisuliselt mõttetuks. Riigihalduse minister Riina Solman ütles Harju Elule (03.02.2023), et kui kokkuleppele ei saada, tuleb ehitusmaterjale hakata sisse vedama, mis tähendab hinnatõusu.

Antud juhul pole tegemist ainult ökosüsteemi kaitsmisega inimese eest, vaid ka looduse säilitamisega inimese jaoks.

„Usun, et ühiselt arutledes leitakse võimalus koos eksisteerida nii kavandataval Sõrve looduskaitsealal kui ka olemasolevat Harku paekivikarjääri mõningal määral laiendada,“ ütles minister.

Võrreldakse südame väljarebimisega

Val Rajasaare sõnul on kõrgemargilise lubjakivi killustikuks jahvatamine ja teetammidesse matmine raiskamine. „See on ehituskivi, mida murtakse õrnalt või saetakse, mitte ei lõhata. Kui kaevandajad ei oska väärtusi vääriliselt kasutada, siis ei tohigi sellist röövvõimalust ja uusi kaevandusi selleks avada,“ arvas Rajasaar.

Eesti loodusuurijate seltsi asepresident Lennart Lennuk ütles 13.02.2023 Vikerraadiole, et kuna planeeritav kaevandusala on kaitseala südames, lõhub see ära terviku kahe suure kaitseala maalahmaka vahel. „Just seal keskosas asuvad ka sihtkaitsevööndid, mis tähendab, et seal on kõige väärtuslikumad liigid ja elupaigad. Põhimõtteliselt võib seda võrrelda südame välja rebimisega,“ ütles Lennuk.

Südamega võrdlust kasutas 14.02.2023 Hommikutelevisioonis ka zooloog Uudo Timm, kes on üks kaitseala uuringu autoreid. „Kas organism elab siis edasi, kui tal süda välja rebida?“ küsis Timm retoorilise küsimuse. Samas saates olnud Rein Voog vastas, et emotsioonidega pole võimalik diskuteerida. Ometi ei osata emotsioonitult arvutades kõiki looduse hüvesid siiamaani maavarade tegelikku maksumusse sisse arvestada.

Mida siis teha? Lennart Lennuk pakkus, et LKA südames kaevandamise asemel võiks arvestada näiteks Pakri poolsaarele kavandatud pump-hüdroakumulatsioonijaamale veemahutite kaevamisega, kus leidub väga suures mahus paekivi. Selle mastaapse energiaprojekti jaoks on Energiasalv OÜ saanud juba ehitusloa. Energiasalv OÜ eestvedaja Peep Siitam on Harju Elule öelnud, et maapõues on arvutuslikult 15 miljonit tonni paekivi ja kõrgekvaliteedilist gneissi, mida on tunduvalt rohkem, kui vajab Rail Balticu Eesti piiresse jääv trass – piisab ka meie maanteede rekonstrueerimiseks.

Uudo Timmi sõnul pole antud juhul tegemist ainult ökosüsteemi kaitsmisega inimese eest, vaid ka looduse säilitamisega inimese jaoks – kuna see piirkond on ühe kolmandiku Eesti inimeste võimalus loodusega kokku saada. Loodus pakub siin tõepoolest nii Harju maakonna kui ka Tallinna inimestele palju: võimalusi puhkamiseks, seene- ja marjaretkedeks, loodushariduseks, virgestuseks jm loodusega seotud harivateks harrastusteks.

Kogukondade ja looduskaitsjate sõnum on ühene: uute kaevanduste rajamine tükeldaks toimiva rohevõrgustiku ja hävitaks elurikkuse. Piirkonna õhukese pinnakattega aladel on ka oluline põhjavee kaitse-eesmärk. Näiteks Viimsis on juba praegu veevarud otsas, mistõttu uuselamute rajamine on lõpetatud ja kohtu abil ka detailplaneeringuid tühistatud.

Keskkonnaminister Madis Kallas on ERRile öelnud, et Harjumaal on tehtud keskkonna osas kompromisse viimased 30 aastat. „Meil ei ole enam Harjumaal ruumi keskkonna arvelt kompromisside tegemiseks, kuna kõikvõimalikud kohad on nii elamuid, tööstusarendusi kui infrataristut täis. Kompromisse on palju tehtud ja me oleme alati arvestanud sotsiaalmajandusliku aspektiga,“ ütles Kallas.

Samal nõul on Harku vallavanem Katrin Krause: „Siin pole võimalik teha kompromissi looduskaitse ja kaevandamishuvi vahel. Valik tuleb teha ühe või teise kasuks.“