Müürid, okastraataiad, trellid, pikad salajased šahtid…. Ja selle keskel üks väike valge õitsev orhidee. Kõike katmas rohekassinine veemassiiv. See on kurikuulus Rummu karjäär.
Selleks et saada adrenaliinilaks, ei ole vaja lennata kuus tundi ja 6000 kilomeetrit Egiptusesse, Punase mere äärde, piisab kui sõita 40 minutiga 40 kilomeetrit Tallinnast Rummu. Seal, Rummu tehisjärves ootab adrenaliinisõltlasest põnevusenautijat kõik see, mis eespool kirjas: okastraataiad, vanad silikaattellistest müürid, mille aknatrelle katab paks vetikavaip, pikad pimedad käigud ja tunnelid, kus kaugusest valguskuma rohkem aimdub kui paistab. Kõik nagu selleks loodud – nii nagu mujal paikades on uputatud vrakke, tekitatud lausa laevade kalmistuid – et adrenaliinisõltlastest sukeldujatele pinget ja põnevust pakkuda.
Rummu järves pole aga midagi kunstlikult loodud, siin on kõik ehtne ja ehe. Nõukogude ajal asus siin paekivikarjäär, kus kaevandajateks olid lähedal asunud Rummu vangla, kurikuulsa JUM-422/3 vangid. Pärast kaevandamise lõppu selle sajandi alguses, mil ka pumbad välja lülitati, hakkas karjääri põhjaveetase tõusma, kõik karjääris olev kaevandamistehnika ja abihooned jäid vee alla. Uppusid ka puud ja põõsad, mis näivad sukeldujaile nüüd müstilise veealuse metsana. Ainult valgel orhideel, mis mõjub veealuses maailmas nagu kummituslill, pole vangide ja vanglaga mingitki pistmist.
“Selle, loomulikult tehislille, pani vanglakäiku üks meie instruktoritest, kontrastiks vanglarajatistele;” teab instruktor Daniel Pälling. Tema teab Rummu karjääri teisest elust kõike, on ise instruktorina arenenud koos siinse seiklus- ja sukeldumiskeskusega.
Instruktoriks ei sünnita
Sukeldumisinstruktoriks ei sünnita, selleks saadakse. Veel 2014. aastal kandis Daniel Pälling töö juures ülikonda – nii nõudis kinnisvarafirma, kus ta ametis oli. „Mida kuradit ma siin seinte vahel higistan,“ mõtles endine Eesti ujumiskoondise liige ühel kuumal suvepäeval. Nii saigi otsus tehtud – sukeldumisinstruktoriks. Sest neid noori hakkajaid mehi Barrakuda sukeldumisklubist ja nende töid-tegemisi teadis ta basseinipäevadest hästi. Aga olgugi et ujumine oli noorel mehel Euroopa parimate tasemel selge, pidi ta sukeldumises kõike otsast alustama: OWD litsents, siis AOWD ja nii kuni instruktoripaberiteni välja.
“Olen nüüdseks iseendasse, oma kvalifikatsiooni investeerinud ligi 5000 eurot,” ütleb Daniel Pälling. Selle raha hulka kuuluvad ka reisid erinevate soojamaade merede äärde, kus ta on käinud kvalifikatsiooni tõstmas. Investeerija ise peab seda aga oma elu parimaks investeeringuks. Nüüd on tal amet, mis on südame küljes kinni ja mida saab pidada maailma eri paigus, talvel näiteks Egiptuses ja suvel Eestis. Kokku on Daniel Pälling vee alla viinud rohkem kui 300 esmakordselt, nn proovisukeldujat, olnud kogenud instruktorina saatjaks sadadele vähemkogenud sukeldujatele, töötanud instruktorina Egiptuses, Tenerifel ja Eestis,
Adrenaliini otsimas
Rummu seikluskeskusessegi sattus Daniel Pälling oma instruktorikarjääri alguses. “See oli 2014. aastal. Instruktor Rasumus Lehe – Egiptuses sukeldumas käinutele hästi tuntud mees – andis teada, et Barrakuda sukeldumisklubi plaanib Rummu karjääri äärde oma keskuse rajada,” meenutab sukeldumiskeskuse üks rajajatest. Sukeldumiseks oli ideaalselt põnev paik olemas, vesi suvel soe ja läbipaistev, sügavus täiesti arvestatav, kuni 16 meetrit – tuli vaid sukeldujatele elementaarsed tingimused luua: ehitada sild vetteminekuks ja pinnaletõusuks, terrass riietumiseks, majake varustuse hoidmiseks ja kuivatamiseks.
Nüüdseks on see kõik olemas.
Ja adrenaliiniotsijatest puudus ei ole: Rummu karjääri tullakse sukelduma nii lähiriikidest – Lätist, Leedust Soomest – kui kaugemaltki Euroopast.
Kas aga iga sukelduja, kes näiteks harjunud Punase mere värvide mänguga, julgeb laskuda ka Rummu trellitatud hämaratesse vangikongidesse, pikkadesse pimedatesse vanglakäikudesse?
“See sõltub täielikult inimesest;” teab Daniel Pälling. “Inimene peab ise ennast usaldama, tahtma oma võimeid proovile panna. Kõik see peab tulema temast endast. Kõige hullemad on need nn proovisukeldujad, kes on saanud kingituseks sukeldumispääsme ja tulnud Rummu oma esimest elamussukeldumist tegema. Nii mõnigi neist on küll väga ära ehmatanud,” teab Daniel.
Ise peab ta Rummut aga Punase mere järel kohe teiseks paigaks maailmas, kus ikka ja jälle vee all ujuda, otsida ise adrenaliini ja seda teistelegi pakkuda.
