Reformierakondlasest Viimsi vallavolikogu liige Valdur Kahro ehitas Rohuneemesse kodumaja ette omavoliliselt väikesadama arvestusega, et küll see tagantjärele seadustatakse. Kohalike elanike protest, teiste seas Kahro enda vennatütre poolt nurjasid aga skeemi.
Viimsi vald otsustas 20. jaanuaril detailplaneeringu lõpetada, kuid ebaseaduslikud rajatised on endiselt alles.
Viimsi poolsaarel Rohuneemes laiub 3204-ruutmeetrine Sääre tee 22 kinnistu. 1996. aastal omandas selle Vambola Kahro, kes on Valdur Kahro vend ja Kristeli Kahro isa. “2009. aastal võõrandas Vambola osa sellest tasuta Valdurile. 2017. aastal kinkis ta enda osa mulle,” meenutab Kristeli.
Kaasomandis krundil on omanikke praegu kolm: 2204 ruutmeetrit kuulub Valdur Kahrole ja tema abikaasa Anneli Kahrole, 1000 ruutmeetrit Kristeli Kahrole. Kui Valdur on krundile ehitanud maja ja elab seal sees, siis Kristeli on mõne kilomeetri kaugusel paikneva Pringi küla elanik.
Skandaali on põhjustanud Sääre tee 22 kinnistu juurde Valduri poolt omavoliliselt rajatud väikesadam.
Enne tee, siis seadusta
“Valdur Kahro väidab, et 1930ndatel on olnud siin lautrikoht. Ortofotod, mis algavad aastast 1991 – mitte ükski neist ei näita siin mitte mingisugust muuli ega lautrit,” väidab Ivo Rull, kes Viimsi vallavolikogus esindab opositsioonilist valimisliitu Kogukondade Viimsi.
Geoportaalis hoitavad ortofotod valmivad maa-ametil aeropildistamise käigus. Need kajastavad arenguid ka Sääre tee 22 krundil.
“Ortofotodelt on näha, et ehitustöid on teostatud vähemalt alates 2002. aastast,” teab Viimsi vallavanem Illar Lemetti, kes sarnaselt Valdur Kahrole kuulub Reformierakonda.
Rulli sõnul ehitati esmalt põhjapoolsem muul poolkaarena. “See on ebaseaduslik ja ei ole mitte kellegagi kooskõlastatud. Kivid on toodud metsa alt ja jumal teab kust,” on Rull pahane.
Aastavahetusel 2019/2020 asus Valdur ehitama lõunamuuli.
“Siis toodi randa tohutu kivikuhi, mis takistas kallasrajal liikumist. Inimesed olid ärevil, nad olid näinud, et Rohuneeme metsadest kaovad kivid, nii et maa sees on suured augud,” kurdab Rull.
Rohuneeme külaseltsi juhatuse liige Anneli Popell täpsustab: “6. ja 7. veebruaril 2020 viidi Rohuneeme maastikukaitsealalt välja 34 koormatäit maakive.” Koormate veo fikseeris Sääre tee jätkuks oleval Kalmistu teel paiknev kaamera. Külaseltsi palvel tutvus olukorraga keskkonnainspektsioon.
Viimsi valla keskkonna- ja heakorrakomisjonile selgitas Valdur aga, et need olevat tema kunagi meres olnud kivid, mis ta vahepeal ajutiselt ladustas kuue kilomeetri kaugusele Lubja mäe jalamile ja tõi nad siis tagasi, et hakata muuli tegema. Vallavolinik sai siiski vastu näppe.
“7. aprillil trahvis Viimsi vallavalitsuse järelevalveosakond Valdur Kahrot ajavahemikul detsember 2019 kuni märts 2020 toime pandud väärteo ehk ehitusseadustikus sätestatud nõuete (ehitusloata ehitamine, kui ehitusluba on nõutav) rikkumise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses ehk 500 euroga”, selgitab Lemetti.
Valla dilemma
7. mail esitas Valdur Kahro Viimsi vallale taotluse Sääre tee 22 kinnistul Sääre rannas ja osaliselt merealal detailplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga “rajada väikesadam vanale lautrikohale, kuhu juba 1995. aastal sai rajatud muulid, mis tänaseks loodusjõudude poolt peaaegu olematuks muudetud.”
Rulli sõnul soovis Valdur kanda muulid sadamaregistrisse, teha erasadama ja sulgeda rannariba mõlemalt poolt kallasrajal liikujatele.
“Inimesed poleks saanud enam otse läbi, vaid oleksid pidanud minema Sääre teele ja sealt siis teisele poole,” selgitab ta.
11. novembril andis Viimsi vallavalitsus korralduse detailplaneeringu algatamise kohta. Lemetti selgitab otsust maakonnalehele: “Vallavalitsuse poolt algatatud detailplaneeringus anti aga võimalus analüüsida lautrikoha või paadisilla rajamise võimalikkust. Seega räägime väikesadamast tunduvalt tagasihoidlikumast ehitisest ja ei ole alust rääkida juba olemasoleva ehitise seadustamisest.”
Valduri katse omavoliliselt ehitatud väikesadam seadustada, vaidlustas esmalt kohalik elanik Maarika Pähklemäe. Tema algatatud petitsioonile “Rohuneeme ranna kaitseks” anti detsembris 513 häält.
Teise kohaliku elaniku Maria Mathieseni rahvaalgatusele, et Rohuneeme rannaäär ja ujumisala jääksid avatuks ning Sääre tee 22 detailplaneering tühistataks, anti novembri lõpus ja detsembri alguses 1205 allkirja.
“Veel esitas väga pika ja põhjaliku vaide Rohuneeme külaselts, tuues välja kõik juriidilised ja keskkonnateemalised argumendid. Sinna oli alla kirjutanud külaseltsi nimel Jüri Martin, kes oli kunagi erakonna Eestimaa Rohelised esimees,” ütleb Rull.
Omavoliliselt rajatud muulide pikkuseks on 65 ja 53 meetrit. “Radikaalsem osa Rohuneeme külaseltsist nõuab nende muulide kaotamist ehk siis algse rannajoone taastamist,” lisab Rull.
Vaie raha nimel?
Määravaks sai Kristeli Kahro kui Sääre tee 22 kaasomaniku 30. novembril 2020 esitatud vaie. Lemetti sõnul teatas naine vallale, et ei soovi osaliselt talle kuuluva kinnisasja detailplaneeringu menetlust jätkata ning tuginedes planeerimisseadusele palus kõnealuse planeeringu koostamine lõpetada.
“Kuna vallavalitsusele esitatud seisukohatadest nähtuvalt on kaasomanikud ühise asja planeerimises kardinaalselt vastandlikel seisukohtadel, hindas vallavalitsus algatatud planeeringu kehtestamist võimatuks ja lõpetas 20. jaanuaril selle edasise menetluse,” selgitab Lemetti.
Kristel Kahrole anti 25. jaanuaril teada, et onu muulide küsimust menetleb edasi keskkonnaamet. “Keskkonnaamet võttis selle haldusmenetlusse. Eks me ootame keskkonnaametilt mingit vastust, mis nendest muulidest edasi saab,” täpsustab naine.
Mis motiividel Kristeli aga oma lihase onu vastu vaide esitas? “Ma ei ela seal kinnistul ja käin seal haruharva ning ehkki mul on kasutusõigus 1000 ruutmeetrile, omistab seda Valdur ikkagi täismahus, ka seda minu osa. Minule on seal viibimine väga ebameeldivaks tehtud. Seetõttu sain ma väga-väga hilja teada, et need muulid on sinna ehitatud,” selgitab ta.
Vajame kogukonnana laiemat kokkulepet, mida selliste rajatistega ette võtta.
“Samamoodi sain detailplaneeringu algatamisest teada mitte heasoovlikult kinnistu kaasomanikult Valdurilt, vaid Viimsi vallavalitsuse maa- ja planeerimise osakonnast meili teel,” lisab Kristeli. On aga veel üks nüanss.
“Enne, kui see muulide teema avalikuks tuli, oli päevakorras ka kaasomandi lõpetamine. Hetkel see kaasomandi lõpetamise teema lahendust ei ole saanud, kuid ilmselt peab ka see mingi lahendini jõudma, sest näib et üks kaasomanik teise kaasomaniku olemasoluga ei arvesta ning kasutab ja käsutab kinnistut kui ainuomanik,” märgib naine.
Kuidas näeb ta kaasomandi lõpetamist? “Kuivõrd kaasomandi lõpetamise viise on seaduses mitmeid, ei ole hetkel ka selge, mis lahenduse suunas liikuda. Siiski eeldab kaasomandi lõpetamine kindlasti ka kogu kinnistu turuväärtuse välja selgitamist ning ka sellest lähtumist ja kui kokkuleppele ei jõuta, siis ka kohtuvaidlust,” nendib Kristeli.
Vaja rannaalade teemaplaneeringut
Anneli Popell tõdeb, et hoolimata Viimsi vallavalitsuse 20. jaanuari otsusest võib Valdur Kahro teoreetiliselt uue detailplaneeringu algatada ja ebaseaduslikult rajatud muulidele siiski heakskiidu saada. “Viimsis on kõik võimalik,” arvab Popell.
Ka vallavanem Illar Lemetti möönab: “Vallavalitsuse otsust lõpetada Sääre tee 22 kinnistu detailplaneering on võimalik vaidlustada. Enne järgmiste sammude astumist ja otsuste tegemist tuleb ära oodata seaduses ettenähtud aeg, et näha, kas seda tehakse või ei.”
Valdur Kahro ise jääb maakonnalehele kommentaari andmisel napisõnaliseks: “Kuulge, jätke juba rahule, te hakkate ära tüütama mind. Te ketrate tühja. Saage aru, et seal oli valeinformatsioon. Keegi pole proovinud randa võtta ja randa tahtnudki. Mida te jaurate sellega. Nägemist, mul pole aega.”
“Kui me vaatame küsimust laiemalt, siis on päris palju erinevaid lautrikohti, paadisildu, muule ja muid rajatisi, mis on ehitatud ilma vajalike lubade ja nõusolekuteta. Vajame kogukonnana laiemat kokkulepet, mida selliste rajatistega ette võtta,” jätkab vallavanem Illar Lemetti.
“Igal konkreetsel juhul vajame kodaniku, kogukonna ja vallavalitsuse vahelist arutelu nende ehitiste sobivuse või mittesobivuse üle ja seejärel saame otsustada, kas ja millisel kujul saavad need alles jääda,” arvab vallavanem.
“Laiapindse avaliku arutelu ja kogukonna ettepanekute ja arvamuste ärakuulamiseks ning edasiste rannaalade kasutamise, meresõidu ja sellega kaasneva taristu paiknemise ühiskondliku kokkuleppe sõlmimiseks on õige alustada rannaalade teemaplaneeringu koostamisega,” lõpetab Lemetti.
