Siseminister Kristian Jaani andis 26. novembril kodanikupäeva puhul välja aasta kodaniku tiitli ja kodanikupäeva aumärgid. Aasta kodanikuks sai Irja Lutsar. Kodanikupäeva aumärgid anti ERR-i uudistemajas kätte 15 aktiivsele kodanikule, kes edendavad elu erinevais paigus üle Eestimaa. Harjust sai need Valdo Praust ja Margus Vain.

Aasta kodaniku aunimetus anti sel aastal välja 19. korda. Aasta kodaniku väljakuulutamisel ütles siseminister Jaani, et tänane aasta kodaniku aunimetuse pälvija Irja Lutsar on mitte ainult selle aasta, vaid viimase kahe aasta nägu. Tema kandidatuuri esitaja on välja toonud Irja Lutsari silmapaistvalt väärika, rahuliku ja mõistva panuse kodanikuteadvuse ja ühiskonna sidususe suurendamisse.

Inimesed, keda tunnustati 2021. aasta kodanikupäeva aumärkidega, on täitnud oma kohuseid ühiskonnas väga erilisel moel, tõukudes sisemisest soovist muuta oma kogukonnas midagi paremaks. „Eelkõige olete te pühendunud ja hoolivad inimesed. See teeb teid suurepärasteks kodanikeks,“ sõnas minister.

Kodanikupäeva aumärke jagati sel aastal juba 24. korda. Tänavu esitati komisjonile 31 ettepanekut aumärgi andmiseks. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on oma kogukonda või laiemalt ühiskonda jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.

„Ta on kogukonna sädeinimene, kes peale päevatöö jõuab tegeleda lisaks palju muuga.“

Harjust sai aumärgi Anija vallas Kehra linnas tegutsev Valdo Praust. Tema teenistusleht on pikk ja teeneterikas. „Ta on 25 aasta pikkuse kogemusega andmeturbespetsialist, kes on osalenud paljude krüpteerimisega seotud suurprojektide käivitamisega. Igapäevatöö kõrvalt on tema südameasjaks Eesti maa ja rahva ajaloo tutvustamine tulevastele põlvedele. Ta on pühendunud ajalooliste jalgrataste ja grammofonide kogumisele, kordategemisele ning Eesti mõisate ja teedevõrgu ajaloo uurimisele. Tema sulest on ilmunud kümneid kodulooteemalisi raamatuid ja artikleid. Just tema on üks väheseid, kes on läbi käinud kõik Eesti mõisad. Ta on jäädvustanud Eesti kultuuripärandi olulised maamärgid vabatahtliku töö tulemusel sündinud kodulehele mois.ee. Ta on rajanud Väätsale Eesti jalgrattamuuseumi, mis on jõudnud mitme tuhande külastajani aastas. Prausti kodanikuaktiivsuse tulemusel hoogsalt toimiv mäluasutus on hea näide, kui oluline on üksikisiku roll kultuuripärandi väärtustamisel,“ seisab põhjenduses.

Kodanikupäeva aumärk. 

Ega Rae vallas toimetav kauaaegne kohaliku elu ning külaelu eestvedaja Margus Vainu teened väiksemad pole. „Ta on pikaaegne Kautjala-Patika külavanem. Kohalikud kutsuvad teda juba emeriitkülavanemaks. Ta on kogukonna sädeinimene, kes peale päevatöö jõuab tegeleda lisaks palju muuga. Ta laulab Patika külakooris ja on olnud selle vanem juba tegutsemise algusest. Lisaks on ta ka küla spordielu hing, on tegutsenud pikki aastaid Kodukant Harjumaa külaliikumises, hetkel on ta koos naisega tegev Harjumaa lasterikaste perede liidus ja nende tööpäevad venivad tihti väga pikaks,“ seisab põhjenduses.

Aumärgi saajad 2021. aastal

• Merle Mölder – SA Põltsamaa Tervis juhatuse esimees
• Õie Rogovskaja – pikaaegne Läänemaa nägemisvaegurite ühingu juhatuse liige
• Maarika Priske – Sillamäe lasteaia Pääsupesa direktor ja keelekümblussektsiooni eestvedaja
• Valdo Praust – andmeturbespetsialist ja Eesti jalgrattamuuseumi asutaja
• Margus Vain – pikaaegne Kautjala-Patika külavanem
• Priit Seire – ürituse „Jõuluvana Preedik“ korraldaja
• Maire Kruus – Kodutütarde Lääne ringkonna vanem ja Naiskodukaitse Lääne ringkonna Haapsalu esinaine
• Jüri Trei – MTÜ Eesti Vabaduse Eest eestvedaja
• Anne Kalf – Raplamaa külaliikumise eestvedaja
• Sven Salumets – algatuse „Märka meedikut!“ üks eestvedajatest
• Ülle Välimäe – MTÜ Eesti Rahvamajade Ühingu juhatuse esimees
• Ingrit Kala – seto käsitöö traditsioonide hoidja / edasiandja
• Alari Rammo – Vabaühenduste liidu huvikaitsejuht
• Riina Tamm – SA Hiiumaa Haigla juhatuse liige
• Helja Kirber – välismaal elavate laste e-kooli Üleilmakooli juht

Margus Vain: „Silm läks ikka märjaks!“

Pärast autasu kättesaamist vastas Margus Vain ka Harju Elu küsimustele.

Kuidas tunnustuse vastu võtsid?

Mind tunnustuseks üles seadnud inimene oli teinud seda nii ilusal ja siiral moel, et kui kodanikupäeva tänuürituse konferansjee Margus Saar seda ette luges, läks mul silm korralikult märjaks. Loomulikult olen liigutatud sellest tunnustusest.

Mis sa arvad, mille eest aumärgi said?

Enda tegemisi on raske kiita, aga arvan, et sain selle tunnustuse erinevatesse valdkondadesse panustamise eest. Olen olnud pikka aega Kautjala ja Patika külavanem. Eks selle järgi mind tuntakse ka. Nüüd juba kaks aastat emeriitkülavanem. Küla eestseisuses ja külaseltsi juhatuses tegutsen siiani. Pärast külavanema ametist loobumist olen veidi rohkem panustanud kaitseliidu ja MTÜ Harjumaa Lasterikkad tegevusse. Ma arvan, et ma olen inimene, kes ei oska ühtegi asja liiga hästi, mistõttu püüan panustada siis erinevatesse valdkondadesse, püüan neid valdkondi ja nendes tegutsevaid inimesi omavahel ühendada ja olla selliselt kuidagi kasulik.

Kui palju on sul varasemaid tunnustusi?

Natukene ikka on neid erinevaid tunnustusi. Rae vallavalitsuse tänukiri. Harjumaa sädeinimese tiitel aastast 2013.

Mis on uue aasta plaanides nii külas, Rae vallas kui ka laiemalt Harjus?

Oma külas püüame jätkata küla avalike territooriumide heakorrastamist, luua väljas sportimise võimalusi. Plaanime jätkata eelmisel aastal alustanud kogukondlikku koolituste sarja, mille käigus saavad külaelanikud õppida erinevaid käsitöövõtteid, kohaliku toidu valmistamist jms. 2022. aasta suvel toimub Patika külas ka kogukonnapäev. Loodame käima tõmmata ka külabändi. Suur soov on endise Kautjala koolimaja korrastamisega luua kogukonnakeskus, kus ka talvel saame koos käia.

Tunnustuse võtab vastu Margus Vain Rae vallast. Fotod Siseministeerium 

Püüame olla väärikad ja võrdsed partnerid ka näiteks transpordiameti teeremondi ja ühistranspordi arengute kavandamisel.

Järgmise aasta külade päev toimub Kurna külas, kus toimuvad ka praegu suurimad arengud. Sest suhteliselt väiksesse külla tuleb IKEA kaubanduskeskus ja kuuldavasti ka suur Selver. Kurna saab oma ühistranspordiühenduse. Lõuna piirkonna kandikeskusesse Vaidasse planeeritakse rajada uusi – uue Eesti aja esimesi kortermaju. Sealsete aktiivsete inimeste toel on alustatud Vaida palvela korrastamist.

Põhja piirkonnas Peetri keskuses jätkub Peetri pargi II ehitusjärk, mille käigus plaanitakse muu hulgas rajada uisuväljak. Jürisse hakatakse rajama Rae riigigümnaasiumi ja selle juurde ka uut spordihoonet. Jürisse rajatakse erakapitali poolt tänapäevane sulgpallihall. Jüri gümnaasiumi staadion plaanitakse ajakohastada.

Kõiki arenguid ei oskagi hetkel ette lugeda, aga Rae vald kasvab nii elanike arvult kui ka nendele elanikele suunatud teenuste poolest.