Lääne-Harju vald on otsustanud korrastada kunagise väga populaarse suvituspaiga ehk Kloogaranna. Ehitavad Reibal JRK OÜ ja Lars Laj OÜ. Esimene etapp peaks valmima juba jaanipäevaks ning suvel pakub plaaž rõõmu juba uue ilmega.

Lahepere lahe ääres asuv liivane ja luiteline Kloogarand sai väga tuntud suvitus- ja ujumispaigaks 61 aastat tagasi, kui avati raudteeliin Kloogale.

Aastakümneid tuhandeid harjulasi ja pealinlasi võõrustanud rand jäi 1990-ndatel unarusse. Tõsi, et seda on kohalikud jõudumööda korrastanud ja puhastanud.

Nüüd võttis Lääne-Harju vald ette rannaala suurema uuendamise. Ehitusluba on välja antud, tööd juba alanud ning esimene osa valmib tänavuse aasta juuniks. Ehitamise-uuendamise eelarve on veidi üle 340 000 euro.

Mida rannas ja selle ümbruses tehakse, rääkisid Harju Elule abivallavanem Erki Ruben ja avaliku ruumi spetsialist Madis Vaikmaa.

Milliseid ehitus- ja korrastustöid on rannas viimastel aastatel tehtud (kümnekonnal aastal)?

Erki Ruben: Tähelepanu ja tänu väärib siinkohal kohalike entusiasm ja teotahe. Just kohalike initsiatiivi tulemusel on Kloogaranna külastajad saanud viimastel aastatel riideid vahetada viisakates riietuskabiinides. Samuti on viimasel aastakümnel rannas korrastatud rannajalgpalli ja rannavõrkpalliväljakuid. Heakorratööde osas on tehtud igal kevadel liiva puhastamine. Rannaperioodi ajal võtame ka regulaarselt veeproove.

Madis Vaikmaa: Rannaalale on paigaldatud ja korrashoitud prügikaste. Eelmisel aastal täiendasime rannaala kaheksa prügikastiga. Need lähevad peale uue projekti valmimist kasutusse valla teistes piirkondades. Ranna parklasse on rajatud suur valla ja ranniku matkaradade infostend.

Millal algas praeguste tööde projekteerimine?

ER: Praeguste tööde detailsem projekteerimine algas aastal 2020. Maastikuarhitektiks Ruum ja Maastik OÜ. Ettevalmistustööd ulatuvad aga oluliselt kaugemasse minevikku, mil koostati detailplaneering ja sellele järgnes maastikuarhitektuurne projekt. Ehitushanke võitis ühispakkujad Reibal JRK OÜ ja Lars Laj OÜ. Ehitusluba on antud ja tööd on parasjagu algamas. Teed ja objektid on maha märgitud.

Mida täpselt rajatakse ja kui suurele alale?

ER: Randa tulevad laudteed ligipääsetavuse tagamiseks muuhulgas liikumispuudega inimestele. Randa on võimalik tulla jalgrattaga ja neid turvaliselt parkida. Hulgaliselt rajame puhkekohti päevitajatele. Mänguväljakud lastele, mida saab kasutada aasta ringi. Tulevad spetsiaalselt Kloogaranna ranna jaoks disainitud riietuskabiinid ning WC-d. Ala, kuhu rajatised tulevad, asub Liiva tänava ja Ranna tee vahelisel rannaosal.

MV: Projekti üks eesmärk on suunata kaootiline liikumine liivaluidetelt harjumuspärastesse liikumiskoridoridesse. Need annavad rannaliste hea juurdepääsu veepiirile kolmelt põhitänavalt (Liiva, Ranna ja Mere teelt). Neid ligipääse nimetame vastavalt Rannapromenaad, Merepromenaad ja Liivapromenaad.

Põhiline projektala moodustubki nende juurdepääsude vahele. Need ühendused tagavad ka võimaluse pääseda mere äärde vaegliiklejatel ja lastevankritega.

Rannaalal taastatakse säilinud seenekujuline mängutorn, millest kujuneb vaatetorn. Foto Lääne-Harju vallavalitsus 

Projekti teine eesmärk on pakkuda ennekõike projektala tagamaal elavatele kohalikele inimestele häid vabas õhus liikumise, sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi aasta ringi.

Teedevõrgu osa on ka olemasoleva teekese rekonstrueerimine Treppoja kaldal, mis ühtlasi võimaldab teenindada rannarajatisi.
Jalgteede äärde on planeeritud hulgaliselt puhkekohti, kus nautida vaateid ja puhata.

Rannaalale on planeeritud kaheosaline laste mänguväljak. Ka nende paigutamisel on arvestatud ennekõike kohalike elanikega. Mänguväljaku üks peamine objekt on ligi 20-meetrine laevakujuline atraktsioon.

Rannaalal rekonstrueeritakse olemasolev rannajalgpalli mängimise ala ja olemasolevad rannavõrkpalli väljakud. Ranna võrkpalli väljakute paigutamisel on arvestatud, et suurem osa neist jääks luidete poolt kaitstud aladesse. Täiendavalt rajatakse rannaalale ka rannatennise väljak.

Juurdepääsududele rajatakse kokkusaamis kohad. Peamine neist kujuneb Rannasilla juurde.

Rannaalal taastatakse endisest hiilgeajast ainsana säilinud maamärgina seenekujuline mängutorn, millest kujuneb madal vaatetorn.

Kas tööd saavad jaaniks valmis?

ER: Jaaniks on sellel aastal plaanitud tööd valmis. Jätkame rannaala välja arendamist järgnevatel aastatel ja seda toetuse saamisel.

MV: Kogu projekti maht on jagatud kolme ehitusetappi. Olemasoleva toetuse ja omafinantseeringuga kaetakse algava ehitusega kaks etappi. Kolmanda etapi tarbeks on vald esitanud täiendava toetuse taotluse.

Kolmas etapp sisaldab sildade rekonstrueerimist, parklatest rannaalale juurdepääsuteede rekonstrueerimist, rannajoonele paigaldatavaid täiendavaid pinke, päevitustoole, kiikesid ja täiendavaid riietuskabiine. Lisaks olemasoleva korvpalliväljaku juurde õuemängude platsi rajamist. Kogukonnale suunatud virgestusala/jõulinnakut jne.

Milline on tööde eelarve ja kui suured toetused vallale?

ER: Eelarve on kokku 341 198 eurot. Sellest 159 000 moodustavad toetused ja 182 198 on omaosalus.