Aser Siki uurimistöö tulemused näitasid, et kumulatiivne vähitekke risk osutus Muuga-Maardu piirkonnas kõrgemaks aktsepteeritavast riskitasemest ning eeldada võib kuni kuut võimalikku täiendavat vähki haigestumise juhtu.
Aser Sikk kaitses tänavu kevadel Tallinn ülikoolis magistritööd “Õhu kaudu levivatest saasteainetest lähtuva kumulatiivse terviseriski hinnang Muuga-Maardu piirkonnas”. Eesmärgiks oli hinnata võimalikke terviseriske, mis tulenevad inimeste kokkupuutest välisõhus levivate ohtlike paiksete saasteainetega. Uurimistöös võeti Harjumaa 2010 aasta emissiooniandmete seast välja ohtlikud saasteained koos saasteallikate ja emissioonikogustega, mille põhjal arvutati välja inimeste eluea keskmine kumulatiivne vähki haigestumise risk. Teadaolevalt ei ole Eestis varasemalt kumulatiivse riski hindamise uuringuid tehtud ning töös kasutatud riski hindamise meetodeid rakendati esmakordselt.
Muuga-Maardu piirkond
Sikk valis uuritavaks piirkonnaks Muuga-Maardu, kus paikneb arvukalt tööstusettevõtteid, mille aktiivsest tegevusest on välisõhk kõrgema saastatuse tasemega.
Piirkonnas asuvad mitmed naftasaaduste terminalid, tootmisega seotud tööstusettevõtted, soojuselektrijaamad ja transiidikoridorid. Samas asuvad piirkonnas ka elurajoonid, kus kokku elab üle 25 000 elaniku. Need elanikud puutuvad igapäevaselt kokku piirkonnas asuvatest saasteainetega. Kumulatiivsed riskid näitavad kõrgeimat riski just Maardu linnas ja selle ümbruses ning Muuga sadama piirkonnas.
Uurimistöö toob välja, et kumulatiivne vähki haigestumise risk võib olla kuni kuus korda kõrgem aktsepteeritavast. Kui inimene on enda eluea jooksul (arvestatud 70 aastat) kokkupuutes leitud kantserogeensete (tegurid, mis tekitavad pahaloomulisi kasvajaid) ühendite keskmise kontsentratsioonitasemega, võib vähki haigestuda täiendavalt kuni kuus inimest sajatuhande kohta. Aktsepteeritavaks riskiks arvestatakse “üks vähki haigestumise juhtum miljoni inimese kohta”(sarnane riskitase kasutusel nt USAs). Seega tuleks Muuga-Maardu piirkonnas läbi viia põhjalikumad uuringud erinevate ohtlike ühendite kontsentratsioonide ja terviseriskide osas.
Benseeni osakaal
Kumulatiivse kantserogeense riski hinnangus oli kõige suurem osakaal benseenil (aromaatne süsivesinik, omapärase lõhnaga värvuseta kergsüttiv vedelik, mida kasutatakse lahustina, keemiatoorainena jm) – 92%. Ülejäänud ühendite osakaal kumulatiivses riskis oli oluliselt väiksem.
Uurimustöös on arvesse võetud vaid paiksete saasteallikate emissiooniandmed. Kui arvutustele juurde lisada hajusatest allikatest pärinevad ja kauglevi kaudu kanduda võivad kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid, võib keskmine risk kujuneda veelgi kõrgemaks. Võrreldes aastaga 2010 võib tänasel päeval veel juurde lisada majanduse kasvu, mis on toonud kaasa tööstuse elavnemise ja seega ka saasteainete emissioonikoguste kasvu.
Sikk kirjutab uurimistöö lõpus, et oluline on jätkata täiendavate terviseriski uuringutega, võtmaks vastu keskkonnasõbralikke otsuseid ja kaitsmaks piirkonnas elavate inimeste tervist. Kuna kumulatiivset terviseriski hindamist ei ole Eestis varem läbi viidud, luba Sikk uudse lähenemisega tulevikus kindlasti jätkata.
