Juba vähidiagnoos üksi lööb elu pea peale. Mis saab aga siis kui haigus enesetunnet sedavõrd halvendab, et palgatööl käimine enam võimalik ei ole ja tuleb aeg maha võtta, või lapse diagnoos kogu pere jalust niidab?

Lisaks kõikidele vajalikele operatsioonidele, keemia- ja kiiritusravile ning muudele tervist toetavatele ravivõimalustele saab töötav ja ravikindlustatud vähihaige inimene tervisekassa poolset haigushüvitist, kui arst on väljastanud haiguslehe ja märkinud sellele vastava diagnoosi, seda samade reeglite järgi kui teiste diagnoosidega haigestunutele. Järjestikku makstakse inimesele hüvitist kuni 182 päeva ning haiguslehti võib arst väljastada ka pikemaks perioodiks, kui inimene vajab töövabastuse tõendit. Kui algab uus haigusjuhtum (arst väljastab uue esmase haiguslehe), algab hüvitise maksmise 182 päevane periood uuesti.

Samuti hüvitatakse ka ravimeid, seda seni, kuni ravivajadus jätkub. Kui inimesel on diagnoositud vähk, siis on talle kõik vähidiagnoosi puhul vajaminevad ravimid 100-protsendilise soodustusega. Lisaks on tal õigus saada töövõimet või toimetulekut taastavat ravi, mis on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele.

Lapsevanemad diagnoosi ja haige lapsega üksinda

Puudega lapsele maksab riik toetust vastavalt puude raskusastmele 138,08 kuni 241,64 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusametilt saab taotleda ka rehabilitatsiooniteenuseid, nagu näiteks tegevusterapeudi, psühholoogi, eripedagoogi, logopeedi ja füsioterapeudi abi. Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldab kohalik omavalitsus (KOV), kuid see lüli on sotsisaalkindlustusameti poolt väljastatud puude otsuse ja KOVi vahel nõrk või sootuks olematu. Kui laps saab vähidiagnoosi, pole perel reeglina aegagi tegeleda vajaliku abi ja erinevate teenuste otsimisega, ning paraku on see süsteemis suur puudujääk.

Teine probleem on sotsiaalteenuste kättesaadavus. Nokk kinni, saba lahti – kui leidub spetsialist, siis puudub rahastus, või on limiteeritud teenuste arv ja teenusele on pikk järjekord. Abi saamiseks tuleks lapsevanemal võtta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialistiga, kuid selles kriisis, lapse raskes olukorras ja karmi ravi juures ei ole lapsevanemal selleks jõudu ega mahti.

Nokk kinni, saba lahti – kui leidub spetsialist, siis puudub rahastus, või on limiteeritud teenuste arv ja teenusele on pikk järjekord.

„Tema fookus on lapse seisundil, keemiaravil, lapse ellu jäämisel. See ühendus võiks olla vastupidi, et omavalitsus saab teada puudega lapsest ja leiab ise tee pereni, mis kergendaks palju perede elu,” leiab Luive Merilai, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) juhatuse liige. Suur murekoht on ka psühholoogi ja psühhiaatri teenustele ligipääs. Haiglas on olemas vastav teenus, hingehoidja ja kogemusnõustajad, kuid lapse vähidiagnoos halvab terve perekonna elu ja see ei muutu lihtsamaks ka väljaspool haiglat. „Tervisekassa poolt rahastatavad teenused oleks justkui olemas, kuid ravijärjekorrad on väga pikad.

Kahjuks ületab ka nendele teenustele pöörduvate isikute hulk tervisekassa poolt eraldatud rahastuse mahu. Sellest tulenevalt on abi saamine tasuline ja pere jääb abita. Vähk lapsel on kriis, pealegi on vähihaigus ajakriitiline, pole lihtsalt võimalik oodata abi nädalaid, kuid ja siis selle eest maksta veel suuri summasid, kui niigi oled ninali maas,“ lisab Merilai.

Abistajaid napib

Probleem ei ole siiski ainult teenuste rahastamises, vaid ka psühholoogide ja psühhiaatrite nappuses. Inimeste võimekus raviteenuste eest maksta paraneb, ning arstid ja teised spetsialistid suurendavad oma töökoormust lisaks ka erakliinikutes. „Tänaseks on mitmed teenuseosutajad liikunud erinevatel põhjustel haiglatest erasektorisse. Üks põhjus on tervisekassa poolt hüvitatavate teenuste hind, aga ka töökeskkond ise ning tööprotsessi ülesehitus, töötajale pakutav paindlikkus töötingimuste kujundamisel. Tasulisele vastuvõtule saab kiiremini seetõttu, et tasuliste teenuste järjekorras on oluliselt vähem inimesi kui riigi poolt hüvitatud teenustele,“ selgitab olukorda tervisekassa pressiesindaja Sander Rajamäe.

„Oleme olukorras, kus tunneme puudust ressurssidest – ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad. Seda nii rahalises, kuid eeskätt just personali vaates,“ lisab ta. Olukorda saab parandada, koolitades spetsialiste juurde. Lühemas perspektiivis oleks võimalik tõsta teenuste hindu, optimeerida tööprotsessi ning kujundada raviteekondi, et muuta riigisektoris tervishoiu teenuste osutamine atraktiivsemaks. Teenuste hinnas moodustab suurema osa spetsialistide (antud juhul psühhiaatrite) palk, mis kujuneb vastavalt kollektiivlepingule. Kui valitsus soovib nende teenuste hinnamudelid üle vaadata ja palku tõsta, siis seda on võimalik tervisekassa hinnangul lisavahendite suunamisega teha.

EVLVL aitab ravimite soetamisel

Eriti vajalik on abi kõige õrnemas olukorras, kui perel tuleb haigega hüvasti jätta. Vähihaige inimese perel on kriis esimesest ravipäevast alates ja jääb pikaks ajaks kestma, ka peale ravi. Juhtumite korral, kus tervisekassa ei hüvita väga kallite või uudsete ravimite soetamist, asub lapsevanematele appi EVLVL, see moodustab nende toetusest kõige suurema osa. „Liit hoiab lootust ja teeb kõik endast oleneva, et igale lapsele jääks homne. Seda kõike saame pakkuda ainult tänu annetajatele,“ räägib Merilai.