Kui eelmisel aastal kees Tuhala nõiakaev märtsikuus, siis tänavuse sooja talvega hakkas kaev vett välja sülgama juba 24. veebruaril. Tõsi, keemine piirdus kahe päevaga, sest öökülmad vähendasid peagi vee vooluhulka maa-aluses jões, mis nõiakaevu toidab.

Tuhala nõiakaev paikneb 73-aastase Ants Talioja Sulu talu maadel. Juba enne vabariigi aastapäeva märkas ta kaevu ümber vett. “Mina luuki ära ei võtnud, sest ma arvasin, et ega see kaev naguinii keema ei hakka.”

24. veebruari hommikul poole kaheksa paiku läks vanaperemees lippu vardasse tõmbama. “Järsku vaatan, kaev keeb! Luugi alt ajas vett välja. Võtsin luugi pealt ära. See oli omale ka üllatus. Eelmisel aastal samal ajal ei olnud midagi,” meenutas Talioja.

Mis kell nõiakaev ikkagi keema läks? “Ei tea, öösel hakkas,” arvas Talioja. Tema sõnul tuli kaevust vett 100 liitrit sekundis, mis on ligilähedane kaevu maksimumkeemisele.

Öökülm vähendas keemist

25. veebruari õhtupoolikul, kui Harju Elu olukorraga tutvus, oli kaevu keemine juba tagasi tõmbunud ja üsna proosalisel põhjusel. Öösel nimelt oli paar kraadi külma ja see vähendab kohe vee vooluhulka maa-aluses jões, kust kaev oma jõu saab. Maa-alune jõgi omakorda ammutab vett Mahtra soostikust ja Leva rabast.

“Ei tulegi enam eriti, vaid paar liitrit sekundis. Kaevu keemine saab tänasega läbi. Homme hommikul ei ole enam mitte midagi,” tõdes Talioja teisipäeval nõiakaevu takseerides.

Sulu talu peremees Ants Talioja. FOTO: Andres Tohver 

Ehkki nõiakaevu keemine oli tagasihoidlikum, uudistas selle ümber endiselt nii kohalikke kui külalisi kaugemalt. Tooni andsid lastega pered, kes käisid ka Polli loomaaias teisel pool maanteed. Täiskasvanute ja laste käes välkusid nutitelefonid, et selfisid teha.

Teiste seas uudistas kaevu noor ema Maret Evisalu, kelle tütar Emili oli detsembris saanud kaheaastaseks. Naise kodust Sulu talu maadele on kümme kilomeetrit. Mis paneb nõiakaevu juurde tulema?

“Ma elan siit üle rabajärve Järlepa külas. Me ikka igal kevadel üritame siia tulla. Kuna eile tuli uudis, et nõiakaev keeb, siis tahtsime selle üle vaadata. Eks ta on ikkagi selline looduse ime. Mulle loodus väga meeldib ja nõiakaev on kodukandi juures ka,” rääkis Evisalu.

Mis tunne valdab nõiakaevu keemist vaadates? “Ikka selline rahulolu. Veel on omadus rahustada. See on ilus vaatepilt. Mõnus, vaikne koht,” arvas Evisalu.

Kas allikal on ka maagia? “Eks see on selline uskumise küsimus. Ma arvan, et kui maailmas üldse midagi maagilist ja võluvat on, siis see on ikkagi loodus,” ütles Evisalu.

Lisaks nõiakaevule on Sulu talu maadel ka karstiauke, mis on tekkinud maa-aluste koobaste sissevarisemise tulemusena. “Lapsed tahavad kangesti vee sees solistada. Pane või silt juurde, et auk on kaks meetrit sügav,” muretses Talioja.

Vanaperemehe sõnul on piirkonnas selliseid karstiauke kokku ligemale 30. “Mõnes on vesi sees ja mõnes ei ole.”

Keskmiselt korra aastas

Nõiakaevu kõrval kuuri seinal on välja toodud kaevu keemised aastatel 1995–2016. Kokku on kaev selle aja jooksul keenud 22 korda ehk keskmiselt korra aastas.

Kuid aastad pole vennad. Nii näiteks kees kaev 1995. aastal lausa neli korda, 2011. aastal kolm korda, kuid aastatel 1998, 2000, 2002, 2006, 2007, 2014 ja 2015 jälle mitte kordagi. Kestvuse osas lõi rekordi 1999. aasta, kui kaev kees 21 päeva järjest.

“Kõige rohkem on vesi tõusnud 16 sentimeetri kõrgusele kaevu äärest. Geoloogiadoktor Ülo Heinsaluga mõõtsime ära. Panime laua serviti peale ja siis oli näha, kuhumaani laud märg oli,” muheles Talioja. See tulemus jäi küll seitsmekümnendatesse, kui kaevu keemisi kuupäeva täpsusega veel kirja ei pandud.

“Heinsalu ütles mulle kunagi niimoodi, et kirjuta kõik kaevu keemisajad üles. Aga kus mina, siis oli ju nii palju tegemist. Heinsalu suri 1994. aastal. Alles pärast Heinsalu surma hakkasin kirjutama,” kahetseb Talioja oma varasemat hoolimatust.

Eelmise aasta keemist tabelisse kuuri seinal veel kantud ei ole. “Seda me ei pane ka, sest kaev ei keenud korralikult. Kaevuplate alt nirises välja. Õige keemine on siis, kui on veekardin ümber kaevu,” arvab mees.

Mis tunne valdab meest kaevu keemist vaadates? “Ürgne tunne. See on ürglooduse ehe näide ju. Kui Tuhala nõiad vihtlevad, siis nõiakaev hakkab keema,” ütles Talioja.

Kui omal ajal eksisteeris Tuhala vald, nimetati seda nõiavallaks. Praegu on Tuhala alad osa Kose vallast.

Kaua Tuhala nõiakaev vastu peab? “Niikaua peab, kuni keegi torkima ei hakka. Kui Nabala-Tuhala karstimaastikul kaevandama hakatakse, tõmbab see vee ära,” muretseb Talioja.

Talioja sõnul on geoloogiadoktor Leo Vallner teinud digitaalse modelleerimise. “Tuli välja, et teise karjääri puhul Nabalas nõiakaev häviks igaveseks ajaks,” kardab Sulu talu vanaperemees.

Ka Evisalu arvates peaks nõiakaev kindlasti alles jääma. “Muidugi, absoluutselt. Ma olen igati selle poolt, et kui loodus on ühe asja loonud, siis inimene ei peaks seda hävitama.”

Nõiakaev. FOTO: Andres Tohver