Hobune koos kaarikus lastega keerab taluõue tagant tanumale, astub teivasaedade vahel mere poole. Eemal oleva sepikoja uksel peavad aru kaks sepaselli. Kuskil määgivad lambad ja kuskil kireb kukk. Ümberringi on tõeline sajanditagune külamiljöö.

Tegelikult on see kõik siinsamas, nüüd ja praegu, Tallinna külje all. Lihtsalt Rocca al Mare vabaõhumuuseumis püütakse selle poole, et kõik oleks maahõnguline, loomulik ja lihtne. Ja kajastaks meie külaelu läbi aastasadade. Samas pakuks tänastele külastajatele huvi ja avastamisrõõmu, olles ühtlasi ka meeldivaks puhkekohaks.

„Eks me kasva ja muutu pidevalt. Kaks aastat tagasi avasime püsinäituse ehtsas kolhoosi kortermajas, kus on neli korterit läbi nelja aastakümne. Sel aastal on uus saarte suvekohvik mere ääres, võrratu vaatega merele. Eriti õhtuses päikeseloojangus. Kes jaaniõhtul seda päikeseloojangut näeb… oleks nagu sõnajalaõit näinud. Nii lummav on see pilt,“ on vabaõhumuuseumi ürituste projektijuht Merike Puura kelmikas.

Jaaniõhtu vabaõhumuuseumis

Lummav merevaade pole ainuke, mis vabaõhumuuseum jaanipäeval, 23. juunil oma külastajaile pakkuda tahab. Nagu kombeks, algab jaaniõhtu vabaõhumuuseumis ikka rongkäiguga. „Meie pikaajaline partner, rahvakunstiselts Leigarid, on meil külas jaaniõhtulgi. Nendega koos sammume rongkäigus kiigeplatsile, kus süütame jaanilõkke. Seal astub üles peaesineja Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Leigarid aga rõõmustavad külastajaid külaväljakul tantsu, laulu ja pillimänguga,“ kõneleb ürituste projektijuht jaanimelust.

Neli sauna on jaaniõhtul avatud, kinnitab ürituste projektijuht Merike Puura Sepa talu saunauksel seistes. 

Kuna see aasta on kuulutatud sauna-aastaks, on jaaniõhtul soojaks köetud neli sauna, kaks neist suitsusaunad. Oma mitmele tuhandele külastajale muuseumi personal leili visata ei jõua, küll aga näevad huvilised, kuidas suitsusauna köetakse, kui must on sauna lagi, millest luuletajadki on luuleridu vorminud. „Vanasti oli saun talus püha koht. Saunas sünniti, seal ravitseti ennast ja saunas surdi. Sellepärast tahame rääkida tegevustest, mida kunagi saunas tehti,“ räägib Merike.

Usuti, et enne jaanipäeva või jaanipäeval tehtud vihad on kõige tugevamate raviomadustega. Sestap saavad huvilised teada, kuidas vihtasid teha nii, et need kaua värsked püsiksid ja millise puu oksi kaseokstele lisada, et viht erinevate haiguste vastu mõikaks. Külla tuleb ka Alar Krautmani terviseakadeemia. Soovijad saavad endal peal proovida üht vana raviviisi, kupupanemist.

Kes jaaniõhtul seda päikeseloojangut näeb… oleks nagu sõnajalaõit näinud. Nii lummav on see pilt.

Kuie koolimajas ja Härjapea talus haritakse külastajaid aga hügieeniteemadel. Tsaariaegses Kuie koolimajas saab vaadata slaidiprogrammi peldikutest, saunadest ja pesupesemisest ning lisaks ihupesunäitust. Härjapea talus, mille interjöör kujutab 1930. aastaid, kuuleb lugusid linnade sanitaartingimustest, sh pesemisvõimalustest, ja perenaiselt lihtsaid kodukoristusnippe. Kolhoosimaja juures toimuvad sündmused aga nii, nagu need toimusid 30 aastat tagasi, aastal 1993.

Kopli ametikoolis sepandust õppivad Kaarel (paremal) ja Danila jagavad oma teadmisi muuseumi sepikojas teistegagi. 

„Oleme noores taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ja peame koos pidu. Kes on tõusnud metsaärimeheks, kes läinud tööle Soome, kellest saanud punkar. Seltskond on suur, kirju ja lõbus,“ naerab Merike Puura. Näitlejaid ei kasutata, muuseumi enda personal, ligi 70 inimest, on sel õhtul kõik rakkes, kehastades ühte või teist persooni.

Suvi toob palju põnevat

Suvesündmused ei lõpe vabaõhumuuseumis jaanipäevaga. „Tahame külastajaile kogu suve jooksul pakkuda midagi huvitavat ja harivat,“ sõnab Merike. Kolhoosimajas toimub igal laupäeval kuni septembrini pesupäev, kus huvilised saavad näha, kuidas vana Riga masinaga pesu pesti. Mõni pisim saab veel pesukuivati väntagi keerata.

Pühapäeviti valmistatakse aga ühiselt vanade retseptide järgi selle aja toite. Elu käib. Laupäeviti ja pühapäeviti esinevad Sassi-Jaani talus Leigarid. Nendega koos saab meelt lahutada kuni septembrini. Augustis peab oma 10. sünnipäevakontserdi muuseumis ansambel Curly Strings. Ja seda koos Nublu ja Estonian Voices’ega.

Ka hobuvankrisõit mööda külatanumat mere äärde on külalisi ootamas. Fotod Ülo Russak 

Läbi suve on inimesed oodatud vabaõhumuuseumis pikniku pidama. Kui peaks vihma tulema, on kiigeplatsil varjumiseks isegi katusealune. Ilusa ilmaga võib oma piknikulina laotada aga pea igale poole. Endiselt aitab vabaõhumuuseum korraldada firmadel suvepäevi ja noorpaaridel kenas ajaloolises kohas paari saada – olgu siis Sutlepa kabelis laulatust läbi viies või atraktiivseks pildistamispaigaks olles. Kel pikast päevast vabaõhumuuseumis kõht tühjaks läheb, seda ootab ajalooline Kolu kõrts.