Harju Elu küsimustele vastas ajaloolane ja Eesti sõjamuuseumi teadur Lauri Vahtre.

3. jaanuaril möödub sajand vabadussõja vaherahust. Sellega lõppes veidi üle 13 kuu kestnud sõjategevus Eesti ja N. Venemaa vahel. Kui kaugel on uue vabadussõja ajaloo koostamine?

Töö on tehtud – kirjutatud, toimetatud, küljendatud. Läbi on ka viimaste vigade väljanoppimine ning trükifailid on trükikotta saadetud.
Koguteose maht on umbes 1000 lehekülge kahes köites. Mahu osas võrreldav eelmise iseseisvusaja lõpul ilmunud käsitlusega. Ehk siis aastatel 1937 ja 1939 ilmunud kaheköitelise koguteosega. Autoreid on uuel ajalool kümme. Fotosid on palju ning sealhulgas ka varem avaldamata materjali. Lisatud on ka mitmeid kaarte. Sõjast möödunud ajaga on ilmunud palju mälestusi, avaldatud uusi materjale ning muudki põnevat.
Esitlus on tänavu 2. veebruaril ehk Tartu rahu 100. aastapäeval Tartu linnamuuseumis.

Kas ja kui palju on koguteoses juttu Harjumaast?

Harjumaast on juttu niipalju kui sõjategevus maakonda puudutas. Täpsemalt siis lahingutest, mis peeti 1918. aasta lõpul ja 1919. aasta algul.

Milline on võimalus, et pärast raamatu trükist tulekut ilmub sõjast veel midagi, mis on varem teadmata-tundmata?

Mitte kunagi ei ole kõik teada ja tulevik võib alati midagi lisada. Kuid usutavasti üksnes detaile. Mingit pea peale pööramist stiilis “Vabadussõda toimus hoopis Hispaania ja Jaapani vahel ning tegelikult üldse ei toimunudki” ma ei prognoosi. Uusi fakte tuleb ikka, kuid sõja põhikäiku need ei muuda.

Vabadussõjast ilmus kuni aastani 1940 vähemalt neli suuremat käsitlust. Aastal 1925 (teine trükk 1929) Ed. Laamani sõja poliitiline ajalugu. See anti uuesti välja kirjastuse Monokkel poolt aastal 1991. Aastal 1933 ilmus Jaan Maide koostatud lühike ajalugu.

Kaheköitelise koguteoseni jõuti 1937 ja 1939. Kordustrükina ilmus see aastatel 1996–1997 kirjastuses Mats.
August Traksmaa lühike sõja ajalugu ilmus 1939 ning kordusena kirjastuse Olion vahendusel aastal 1992.