Tartu rahulepingu 96. aastapäeval Viimsis Eesti sõjamuuseumis esitletud koguteos “Vabaduse Risti kavalerid” valmis peaaegu 30-aastase töö tulemusena. Eestvedajad olid Jaak Pihlak, Ain Krillo ja Keilas elav Mati Strauss, abilisi kogunes aga sadu.
Esitlusel ajaloolasi, huvilisi ja külalisi tervitanud kaitseväe juhataja, kindralleitnant Riho Terras rõõmustas. “Vabadussõda oli noore vabariigi ellujäämiskursus. See tõestas maailmale, et Esimese maailmasõja tuultes ja tormides tekkinud Eesti polnud vaid ajutine virvendus maailmakaardil,” ütles kindral.
Veidi enam kui 900-leheküljelise raamatuga lunastatakse auvõlg nende ees, keda noor riik pidas vääriliseks autasustada Vabaduse Ristiga. Teoses on 3126 nime Eestist ja piiri tagant.
Riho Terrasel on raamatuga isiklik side. Teoses on avaldatud II klassi 3. järgu kavaleri kapten Anton Pilve (varem Pelpson) elulugu. “Ta oli minu vanaonu, kes sai autasu juulis 1919 Narva lahingutes osalemise eest. Sain sellest faktist teada üsna hiljuti,” meenutas Terras. Kahjuks oli tema vanaonu saatus kurb, nagu sadadel teistel kavaleridel. Kapten Pilve suri Gulagis.
Aastad tööd ja otsinguid
Kuidas teatmeteos sündis, sellest rääkis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Ajaloolase sõnul tekkis mõte juba ENSV päevil ehk aastal 1988. Suurem töö algas 1993, kui loodi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit. MTÜ põhikirjas oli punkt: taasavaldada teos Vabadusristi kavaleridest. Eelmine ilmus 1935, kuid kahjuks on see puudulik. “Seal on vaid Eesti kavalerid. Vaikitud on nendest, kes vangistati ja autasu ära võeti – vapsid, riigireetur N. Trankmann ja nii edasi,” seletas Pihlak.
Järgnevad aastad kulusid Pihlakul, Ain Krillol ja Keila mees Mati Straussil sellele, et selgitada välja 2100 Eesti kodaniku ja 1000 välismaalase saatus. Abiks olid sõjaväelased, ministeeriumid, ajaloolased, kodu-uurijad, kohalikud aktivistid ja muuseumitöötajad. Teost aitas kokku panna ka jurist Edgar Grünberg. N-ö vahearuannetena ilmusid 1997. ja 2004. kavaleride nimekirjad. “Läks aega, mis läks. Aga nüüd on raamat valmis. See on monument 3100 mehele ja mõnekümnele naisele. Vabaduse Risti sai kaks eestlannat, 10 Taani halastajaõde ja 30 soomlannat,” lõpetas Pihlak.
Kes teab saatusi?
Ometi ei suudetud 27 aastaga kogu tõde välja uurida. Teadmata on 91 kavaleri edasine saatus. “Paar päeva enne esitlust saime teada leitnant Georg Lauri surmaaja,” seletas Ain Krillo. “Ehk annavad sugulased või huvilised veel infot teada, ” lisas Strauss.
Mida toob tulevik? Meeste sõnul koostavad nad aastaks 2020 raamatu Vabadussõjas langenutest. Kaks aastat varem peaks ilmuma uus väljaanne Vabadussõja mälestussammastest (varasemad aastatel 2002 ja 2004). Eesti Sõjamuuseum on võtnud ülesandeks kirjutada ja anda välja nelja aasta pärast uus koguteos Vabadussõjast.
Pühapäevani saab Viimsis näha ka Vabaduse Risti täiskomplekti, mis on Eestis ainus.
