Vabaduse kooli mõte on võimaldada Ukraina noortel jätkata haridusteed, et nad peale sõja lõppu saaksid minna tagasi kodumaale ja Ukraina riik uuesti üles ehitada.
Nii kõneleb Olga Selištševa, Vabaduse kooli õppedirektor. Tema oli kooli sündimise juures eelmisel suvel-sügisel. Siis tuli kolme kuuga asutada kool 600 õpilasele ja seda mitte päris tavalisele õpilasele. „Ega meil tol ajal mahti mõelda polnud, kas on raske või kerge, tuli tegutseda, et kool käima saada,“ meenutab õppedirektor neid päevi aasta tagasi. Tema ise tuli uut kooli looma Tallinna avatud kooli õppedirektori ametikohalt.
Tuleb olla paindlik
Olga Selištševa kinnitab, et aastataguse ajaga, päris algusega võrreldes tunneb tema ja tunnevad teised pedagoogid ennast märksa kindlamini. Tuli küll luua uus kool 600 õpilasele, aga millistele õpilastele? Kui katki nad on, kas nad jäävad Eestisse? Sellised olid mõtted, mida kooli pedagoogid mõtlesid.
„Praegu on meil kogemused. Saame aru, et peame paindlikud olema. Osa õpilasi läheb õppeaasta jooksul meie juurest ära, osa tuleb juurde. Sellises olukorras peamegi tegutsema,“ kõneleb Vabaduse kooli õppedirektor.
Kevadel lõpetas Vabaduse kooli 600 õpilast. Nüüd, 1. septembril, peaks koolipinki istuma 640 õpilast. Kool on kasvanud. Õpetajaid on 75 ja lisaks on tugimeeskonnas veel kümmekond inimest. Suurim arv õpilasi on 8. ja 9. klassis, selles vanuseastmes avati nüüd kaks lisaklassi. Ukraina riik Vabaduse kooli ei toeta.
Kevadel lõpetas Vabaduse kooli 600 õpilast. Nüüd, 1. septembril, peaks koolipinki istuma 640 õpilast.
„Sest meie kool on Eesti kool. Meil on käinud palju külalisi Ukrainast, meil on tihedad sidemed Ukraina haridusjuhtidega, aga materiaalselt Ukraina riik Vabaduse kooli ei toeta,“ kinnitab õppedirektor. Võimalusel teeb kool koostööd erinevate Ukraina haridusasutustega. Nagu teisteski mitte-eestikeelsetes koolides toimub ka selles koolis 60% õppetööst eesti keeles ja 40% ukraina keeles.
Enamik Vabaduse kooli põhikooli lõpetajatest jätkas sama kooli gümnaasiumiastmes, teised on leidnud võimaluse jätkata haridusteed mõnes siinses kutsekoolis või sõitnud tagasi Ukrainasse.
Noored on nagu noored ikka
„Noored on meie koolis nagu noored ikka. On uudishimulikud, ärksa vaimuga, kõigele uuele vastuvõtlikud. Erinevus tuleneb ehk sellest, mida nad on oma kodumaal läbi elanud. Mõned elavad siin Eestis ka ilma vanemateta. Eks see kõik mõjutab nende elu. Koolipäevadel tuleb ette raskemaid momente. Meie, pedagoogid, püüame neid siis aidata,“ kõneleb õppedirektor Olga Selištševa.
Vabaduse koolis, nagu teisteski koolides, on ka õpilasesindus. „Kui võrdlen oma kogemustega teistest koolidest, siis pole nii aktiivset õpilasesindust veel näinud,“ tõdeb õppedirektor. Ka Vabaduse kooli ukraina noored teevad kõik, et siin Eestis oma katkenud haridusteed jätkata ja tulevikus oma riik uuesti üles ehitada.
