Eelmisel aastal läbis väärtusliku põllumaa kaitset ja säilitamist korraldava seaduse eelnõu küll Riigikogus esimese lugemise, aga sinnapaika see toona jäigi ja nii lükkus juba niigi pikalt päevakorras olnud seaduse vastuvõtmine taas määramatusse tulevikku.
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on valitsusel töös juba 2014. aastast. Pika punnimise peale läbis see ministeeriumite kooskõlastusringi, arutati läbi Riigikogu maaelukomisjonis ja jõudis ka eelmise aasta alguses parlamendi suurde saali. Pärast esimest lugemist aga nihutati olulise seaduse eelnõu taas kalevi alla.
Põllumaad on kaitseta
Ennekõike puudutavad eelnõu ja muudatused maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust, kuhu tahetakse sisse kirjutada väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitlev peatükk, mis kätkeb endas väärtusliku põllumajandusmaa mõiste, selle säilitamise vajalikkuse, tingimused ja reeglid säilimise tagamiseks.
Paraku eelnõu menetlemine seisab ja nii ei ole praeguseni Eestis seadusetähte, mis reguleeriks just põllumajandusmaa kaitset, mis tagaks üheselt mõistetava korra selle sihtotstarbe muutmise ja muul moel kasutusele võtmise kohta. Veel mõni aeg tagasi määrasid KOV-id maaüksusele sihtotstarbe maaomanike taotluste alusel ja kui omanikul oli tahtmine oma maatulundusmaana registris olev maa anda elamuarenduseks, siis üldjuhul ta oma tahtmise ka sai ning põllumajandusmaast sai elamumaa.
Põhimõtteliselt on selline asjade käik praeguseni võimalik, kui just kohalik omavalitsus ei ole oma üldplaneeringus sätestanud konkreetsed regioonid, kus põllumaad peab säilitama ja kus elamuarendus või tööstusala rajamine pole lubatud. Samas on aga teada, et suur hulk valdadest alles koostab oma haldusreformijärgseid üldplaneeringuid, mõned alles hakkavad neid üle vaatama ja uuendama ning väärtusliku põllumaa mõistet ja selle kaitsmise meetmeid pole kusagil sätestatud.
Surve põllumaad kasutada muuks otstarbeks, kui majandusmaana, tuleb mitmelt poolt – esimene on tõmbekeskuste ümbrusse koondunud kinnisvaraarendus, viimastel aastatel soovitakse põllumaana kasutuses olnud aladele rajata päikeseparke, võimalik on veel teede ja teiste infrastruktuuriobjektide, karjääride või tuulegeneraatorite ehitamise soov.
Boniteet määrab väärtuse
Maaeluministeeriumi peaspetsialist Helve Hunt avaldas aasta eest lootust, et kui Riigikogu on seaduseelnõu kord juba töösse võtnud, siis küllap menetletakse see ka läbi, tehakse ehk mõningaid parandusi, aga aasta jooksul see ikkagi ka seaduseks vormub. Nüüd on seaduseelnõu Riigikogusse jõudmisest möödas üle aasta, seadust aga pole ikkagi.
„Seaduse eesmärk on kaitsta keskmisest kõrgema viljelusväärtusega põllumajandusmaa säilimist, et see oleks pikaajalises sihtotstarbelises kasutuses, tagamaks meie toidujulgeolekut üle Eesti ühtlaselt. Üldjuhul ei ole selliste põllumajandusmaade sihtotstarvet lubatud muuta, et sinna ehitada elamuid, tööstusparke. Neid maid ei tohiks ka metsastada,“ selgitab Helve Hunt seaduse sisu ja väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise vajalikkust. „Seega kõik need maatulundusmaa sihtotstarbega põllumassiivid (haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud), mille boniteet on Eesti keskmisega võrdne või sellest suurem (esialgsetel andmetel 41 hindepunkti), mis paiknevad külas või alevikus ning mille suurus on kaks hektarit või enam, kuuluvad väärtusliku põllumajandusmaa hulka. Kui aga maakonna keskmine boniteet on Eesti keskmisest madalam, siis neis loetakse väärtuslikuks see massiiv, mille boniteet on selle maakonna keskmisega võrdne või sellest kõrgem.“
Ta rõhutab, et eelnõus toodud arvutused on esialgsed, nende aluseks on 2015. aastal põllumajandusuuringute keskuse koostatud kaart.
Täpsed arvutused tehakse siis, kui eelnõu on seadusena vastu võetud. Mõnevõrra keerulisemaks muudab eelnõu mõistmise meil juba ammuilma kokkulepitud kord, et maatulundusmaa kätkeb endas nii põllumajandusmaad ehk haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikuid ning metsamaad.
Helve Hunt leiab, et oleks loogilisem, ka õiglasem, kui sihtotstarbena oleks eraldi kasutusel põllumajandusmaa ja metsamaa. Sest neil tehakse ju igal pool vahet, olgu see siis toetuste maksmine, maamaksu määramine, kinnisasja omandamise kitsendamine või nüüd siis sihtotstarbe kaitse tagamine.
Meil on harjutud, et n-ö lagedat ja vaba maad saab ehitamiseks alati võtta, aga ei süveneta sellesse, milline on selle maa väärtus põllumajandusmaana.
Kitsendused tekitavad trotsi
Kuna muudetav maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus paneb olulise vastutuse väärtusliku põllumajandusmaa säilimise eest kohalikele omavalitsustele, siis ollakse neis seisukohal, et mingit uut väärtust sellest ei tõuse, kuna üldplaneeringu koostamise ja sellesse protsessi maaeluministeeriumi kaasamise kohustuse kaudu on väärtusliku põllumaa kaitse niigi tagatud.
„Seaduse eesmärk on kaitsta keskmisest kõrgema viljelusväärtusega põllumajandusmaa säilimist.“
Hunt tõdeb, et igasuguste kitsenduste seadmine tekitab mõistetavalt vastuseisu, seda eelkõige neis, kelle ideid see pärsib, et nüüd enam ei saa iga viljapõllu servast muudkui siilukaupa näiteks elamuarenduseks hammustada.
„Ühel hetkel peab lõputute muudatuste ja täienduste tulva alla sattunud seaduseandja ennast ikkagi kehtestama ja eelnõu n-ö lukku keerama,“ leiab Helve Hunt.
Enamik omavalitsusi koostab praegu üldplaneeringuid – haldusreformiga toimunud ühinemiste järel tuleb seda niikuinii teha ja ka paljud teised omavalitsused on uuendamas oma vana üldplaneeringut. Kellel aga üldplaneering saab valmis enne väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse jõustumist, kus ei ole väärtuslikud põllumajandusmaad seaduse kohaselt määratud, tuleb see avada ja viia hiljemalt 2029. aasta lõpuks uue seadusega vastavusse.
„Seadus ütleb, millised maad on väärtuslikud põllumajandusmaad ning omavalitsustel tuleb need üldplaneeringus sellisena määrata ja kehtestada neile kaitse- ja kasutustingimused,“ kirjeldab Helve Hunt. „Kaitsetingimused on võtmekoht, mis üldjuhul tähendab kolme keeldu: ei metsasta, ei ehita, ei muuda sihtotstarvet.“
Kui siiski juba üldplaneeringuga määratud väärtuslikule põllumajandusmaale on tulevikus vajadus midagi ehitada, saab seda teha üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Praegu aga pole niisiis teada, millal seaduseelnõu taas Riigikogu suurde saali jõuab. Igatahes lubas reformierakondlasest Riigikogu liige, maaelukomisjoni liige ning kõnealuse eelnõu eestvedaja Aivar Viidik selle taas menetlusse võtmist n-ö tagant togida.
Põllumajandusmaa väärib kaitset
• Põllumajandusmaa on maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse kõlvikulises koosseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik.
• Väärtuslik põllumajandusmaa on Eesti või maakonna keskmist põllumaa viljakust ületava boniteedipunktiga maa.
• Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused saavad sätestatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses, milles avatakse vastav peatükk.
• Seaduse põhiline postulaat on, et väärtuslikku põllumajandusmaad tohib kasutada üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks.
• Eestis on umbes 700 000 ha maad, mis võiks liigituda väärtusliku põllumajandusmaa mõiste alla.
• Suuremate kui kaks hektarit põllumassiivide kogupindala on 1,13 mln ha, millest moodustab väärtuslik põllumajandusmaa ca 700 000 hektarit. 24% väärtuslike põllumaade massiividest on 50–100 ha suurused, vaid 3% on suuremad kui 200 ha.
• Ligi 90% väärtuslikest põllumajandusmaadest on PRIA registris olevad põllumassiivid, millele makstakse ühtset põllumajandustoetust ja muid toetusi.
• Seisuga 1.01.2020 oli haritavat maad ja looduslikku rohumaad 1,29 mln ha, millest maatulundusmaa sihtotstarbega on 95%.
• Tiheasustusalade ümbruses on ca 160 000 ha väärtuslikku põllumaad (23% kogu väärtuslikust põllumaast).
• Üldistatult on Eestis põllumajandusmaana praegu kasutuses ca üks miljon hektarit.
• 2007.–2017. aastani hõlmati hoonete ja teede ehitamisega Eesti umbes 10 000 hektarit põllumajandusmaad ehk keskmiselt 1000 hektarit aastas.
Allikas Maaeluministeerium
Mis on boniteet
• Põllumajandusmaa boniteet on hindepunktides väljendatud maa muldkatet ja sellest lähtuvat maa viljelusväärtust iseloomustav näitaja, mis sõltub mulla liigist, erimist, lõimise kihilisusest, huumushorisondi tüsedusest ja huumusesisaldusest, aga ka teistest maatüki omadustest nagu mullastiku kirjusus, kivisus ja reljeef. Eestis on kasutusel 100-punktiline boniteediskaala.
• Eesti keskmiseks boniteediklassiks loetakse esialgsete arvestuste kohaselt 41 hindepunkti.
• Põllumajandusmaa massiivide kaardilt lähtuvate andmete alusel on Harjumaa põllumajandusmaa keskmine boniteedi hindepunkt 39.
Allikad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus
