Vääna kooli direktor Gled-Airiin Saarso. Möödunud aasta kevadel saadeti Harku vallas Vääna Mõisakooli lapsed koolivaheajale kindla teadmisega, et 2015/16. aasta õppeaastat alustatakse kapitaalselt renoveeritud Vääna mõisas.
Nüüd, mil kooli alguseni aega vaid loetud päevad, ei näe mõisahoones liikumas veel pikast suvepuhkusest natuke uniseid õpetajaid, vaid hoopis tegusalt kiirustavaid ehitus-meistrimehi. Ka kooli direktriss Gled-Airiin Saarso sagib ehitusmeeste vahel, näitab valla kultuuri- ja haridusosakonna juhatajale Aivar Soele, mis veel teha ja mis juba teha jõutud. Ja seda mis jõutud, on palju enam sellest, mis teha veel tuleb.
„See et Vääna mõisahoone on väga mitmekesise kultuurilooga – siin on koos nii barokiajastu kui juugendi elemente –, see oli ette teada, muinsuskaitselisi uuringuid oli siin ju varemgi tehtud. Et aga remondi käigus veel palju väärtuslikku välja ilmub, see oli üllatus,“ kõneleb direktor.
Vald otsustas toetada
„Esialgselt remondiks planeeritud miljonist eurost, millest suurem osa tuli Norra mõisakoolide toetusfondist, ei piisanud kõige väärtusliku säilitamiseks, nii oli vallal kogu aeg dilemma: kas toetada väärtusliku säilitamist omapoolse lisapanusega või leppida pelgalt välismaalt kooli remondiks saaduga. Otsustati rahaliselt toetades põhjalikumalt restaureerida,“ kõneleb Aivar Soe. Harku vald on Vääna mõisamaja renoveerimiseks kulutanud nüüd 600 000 eurot; Norra fond, nagu algselt planeeritud, andis miljon eurot.
„See oli ainuõige otsus,“ arvab kooli kauaaegne direktor, lapsevanem ja valla hariduskomisjoni liige Maris Viisileht. Ainulaadseks on saanud endise mõisa söögisaali põrand, millest oli säilinud vaid mõned tahvlid parketti – nende järgi restaureerisid Saaremaa puutöömeistrid kogu suure saali põranda; osa seinad on värvitud originaalvärvinguid jäljendava laktoosvärviga. Sinna ruumi tuleb 15 malelauaga maletuba – ehk see võtab õpilaste tormakust vähemaks, aitab kaunist sisekujundust hoida ja säilitada.
Suur turismimagnet
„Tahame ühendada nii õppetöö Eestimaa ühes kaunimas mõisas, kui lubada siia ka turiste. See mõis ei saa tõmbemagnetiks ainult kohalikele inimestele, kindlasti tuleb sellest rahvusvaheline turismimagnet. Kindlasti lisab hoonele väärtust ka puidust keerdtrepp, mis keldrisse, kooli sööklasse viib. Aga toa, mis aga kõige rohkem saladusi ja värvikihte peitis, restaureerimine lükatakse edasi – sinna tuleb tulevikus mõisa muuseum.
Aga september ja lapsed? Otsus on tehtud, ehitajad annavad lõplikult viimistletud hoone üle 14. septembril. Kaks nädalat käib kuue klassi, kus õpib kokku 87 õpilast, õppetöö selleks kohandatud vastvalminud tõllakuuris, osaliselt külakojas ja jahimajas. 32 lasteaialast aga jätkavad Murastes, kus nad käisid ka remondi ajal. Et siis 15. septembrist kõik koos jätkata Eesti kõige ilusamas ja omapärasema arhitektuuriga mõisamajas.
