Maanteeamet suurendas tänavu talvel nende teede hulka, millele hakkavad kehtima kõrgemad hooldetasemed, mis tähendab, et lume- ja libedatõrjet tehakse kiiremini. Harjumaal lisandus võrreldes eelmise talvega 179 km selliseid teid, üle Eesti 1432 km.
Kõige rohkem kõrgema seisundi ehk 3+ taseme teid (129 km) määrati juurde Lääne-Harjumaal Keila hooldepiirkonnas, mis ulatub rannikust kuni Tartu maanteeni. Kose piirkonnas (Tartu maanteest Peterburi maanteeni) on see arv 52 ja Kuusalu piirkonnas 49 km.
Maanteeameti Põhja regiooni hooldevaldkonna juhi Raido Randmaa sõnul oli varem 3+ tase määratud vaid suurimatele riigimaanteedele (Pärnu, Tartu, Peterburi), kuid nüüdsest on sama hooldetase ka nt Tallinna ringteel, Kloogaranna maanteel ja Viimsi vallas Randvere teel.
3+ hooldetase tähendab seda, et libedustõrje on kaks korda kiirem kui varasemalt 3. tasemega. “Kolm pluss tähendab, et libedustõrje peab olema tehtud kaks tundi peale libeduse teket ja lumetõrje viis tundi peale lumesaju lõppu,“ ütles Randmaa.
Kogu tõrje, ka ennetav libedusetõrje tehakse ilmaprognooside põhjal. Seetõttu ei tasu autojuhtidel arvata, et libedust suurtel teedel ette ei tule. “Kindlasti tuleb liiklejatel arvestada, et tee võib ikkagi olla libe,” hoiatas Randmaa.
Soe tähendab soola
Et Harjumaal seisunditasemeid tõsta, lisas maanteeamet tänavu eelarvesse 200 000 eurot. Randmaa sõnul on see praeguste plaanide järgi pigem ühekordne suur rahasüst ja nõnda suurt seisunditasemete tõusu pole lähiaastatel ette näha. Palju sõltub ka liiklussagedusest – 3+ taseme kehtestamiseks on vaja, et ööpäevas läbiks teed vähemalt 3000 autot.
3+ teede suur hulk tähendas ka seda, et maanteeamet pidi oma lepingupartneritele aasta varem teada andma, et nõudmised tõusevad, sest hooldemasinaid poest osta ei saa, need tuleb spetsiaalselt tellida ning ühe masina ooteaeg võib olla kolmveerand aastat.
Kuid endiselt on Harjumaal ka kõige madalama hooldetasemege e 1. tasemega teid. Selliseid asub enamikus valdades ning seal on libedustõrjeks aega 12 tundi ja lumetõrjeks ööpäev. Lisaks on madalam nõutav haardetegur. Kõik kokku tähendab seda, et tegu on teedega, kus korraliku talve korral on teedel kinni sõidetud lumekate.
Kuid korralik talv on just see, mida maanteeamet ja teehooldajad ootavad, sest nulli ümber kõikuv temperatuur tähendab suuremat libedust. “Ühelt poolt säästab pehmem talv partnereid lumelükkamisest, aga teisalt on nad viimaste soojade talvedega mitmekordistanud libedustõrjet. Soola saavad me teed ikka oluliselt rohkem kui aastaid tagasi, kui olid korralikud talved,“ ütles Randmaa.
Äpp näitab sahka
Sellest talvest on äpi nimega Waze kasutajatele nähtavad tööd tegevad hooldeautod, mis asuvad liiklejast kuni kilomeetri raadiuses. Kui asud hooldemasinale lähemal, annab äpp hoiatuse.
“Tegime seda kahel põhjusel: esiteks sõideti mullu kahele lumesahale sisse, mõlemad masinad olid terveks talveks väljas. Teiseks saab autojuht äpi abil aru, et liiklustropp tema ees on tekkinud saha tõttu ning ta ei hakka end teistest autodest mööda suruma,” selgitas Randmaa.
Randmaa ise on enda sõnul uue rakenduse töökindlust proovinud ja praegu veel äpp kõiki hooldeautosid ei näita. “Me tegeleme selle probleemiga,” lubas ta.
Üks väike, aga tulevikku silmas pidades oluline muudatus on sel talvel veel. Kui käesoleva nädala esmaspäevast langetas maanteeamet kõikjal Eestis maksimaalse kiiruse manteedel 90 km/h-ni, siis ühel lõigul – Tallinn-Ääsmäe Pärnu maanteel – või soodsa ilma puhul ka kiiremini liikuda, kas 100 või 110 km/h.
“Seal on muutuva teabega liiklusmärgid. Kui talvel on väga head ilmaolud – päike paistab ja tee on kuiv –, siis saab liiklusjuhtimiskeskusest väga kergesti kiiruspiirangut muuta,” selgitas Randmaa, kelle sõnul pannaks järgmised muutuva teabega märgid üles valmivale Kose-Võõbu lõigule Tartu maanteel ning tulevikus ka Tallinna ringteele.
