“Ärge neid tomatitaimi küll pisikesse lillepotti istutage, ikka selline veeämbri mõõtu nõu on ühele taimele paras. Kurgiga samamoodi – ei tohi olla liiga pisikene kasvunõu, muidu kuivavad juurde päikese käes läbi. Teha võiks ka hoopis istutuskasti…”.

Mis kevad see küll selline on, kui Juhani Puukooli Harkujärve aiandis rohenäppudele selliseid nõuandeid jagatakse. Tavaliselt on siin õpetatud, kui pikk vahemaa peab ühest sammasõunapuust teiseni olema, või millised lilled sobivad varjulisse paika. Nüüd aga õpetussõnad pottidest rõdul ja kastidest…

Kevade kulgemine

“Kevad ongi eriline,” rõhutab aiandi juhataja Eve Pihlakas. Ja mitte üldse murelikult, täiendades: “Kevad on aednikule väga soodus – lund pole ju ei õieti olnudki, maapind ei külmunud kah läbi, inimesed on kogu aeg aias-õues vaikselt toimetanud, oma aiamaa korras hoidnud. Pole ilm tänavu selline nagu pahatihti kevad on: lumi läheb äkki ja kõigil on rutt taga – vaja aed korda teha. Ka toimetavad inimesed rahulikumalt, aegagi tundub kõigil hoopis rohkem olevat,” võtab aiandi juhataja kevade eripärad kokku.

Harkujärve aiandis tõepoolest saiapoe ruttu pole hoomata – inimesed jalutavad avaras hästi õhutatud kasvuhoones rahulikult taimede vahel, uurivad kasvu ja õitsemise ja saagikuse kohta. Kui kevad on tavaaednikule hea, tähendab see aiataime turustajale aga kiiret ja tegusat kevadet.

Muutunud trendid

Kevadega koos on muutunud ka inimesed ja nende harjumused. “Paljud, kellel oma aialappi ega maatükki pole, on otsustanud ikka käed mullaseks teha – rõdul, verandal – kus iganes, peaasi et saaks kuhugi potid taimedega panna. Et nad kõik on reeglina algajad, siis tuleb neid mitte ainult nõustada, vaid ka julgustada. Julgustussõnade hulka käivad ka need, et peale suurte tomatisortide on aretatud ka väiksemad, parajad rõdul kasvatamiseks. Või julgustussõnad nendele, kes seni harjunud rõdul lilleilu imetlema – lilledega vaheldumisi sobivad istutuskastidesse ka väga hästi maitsetaimed – till, petersell, paprika, koriander, salat, rukola, tüümian, basiilik, rosmariin piparmünt, mangold ehk lehtpeet. Ainult peedi või porgandi kasvatamises rõdul võib kahelda – need tahavad sügavat kasvupinnast. “Seevastu kartul rõdul potis kasvamas – see on ideaalne,” rõhutab aiandi perenaine, kellel endalgi mugulad kodus rõdul kasvavad. “Neid on ilus vaadata ja kasulik kasvatada,” jagab perenaine oma kogemusi.

Mürke või muud keemiat kodus rõdul kasvataja kartma ei pea: kõik Juhani Puukoolis ette kasvatatud istikud on kasvanud ökoloogiliselt puhtas keskonnas, mahemullal, väetatuna looduslike väetistega. “Kel kodus ründavad taimi lehetäid või muud kahjurid, ei pea seepärast sugugi hakkama neid keemiaga mürgitama. Kahjurite vastu on tänapäeval keemiavabad leotised,” julgustab Eve Pihlakas. Väetaminegi käib kõige ehtsama kanakakaga.

“Miks ei võiks üks terrass või rõdu välja näha nagu vanaema peenar, tõeliselt lahe. Seal võiks kasvada kõik, mida tahame kiiresti ja kohe suhu pista. Ühte tuleb muidugi meeles pidada – rõdu nii suurt saaki ei anna kui aiamaa. Aga tegevusrõõmu, silmailu ja maitseelamust kindlasti. Ja lisaks veel teadmise – olen ise kasvatanud,” rõhutab Harkujärve aiandi perenaine.

Mida uut aeda?

Mida uut pakub aga Juhani Puukool sel aastal põlisele, oma aiamaal toimetavale rohenäpule?
“Meil on saadaval uued saagirikkad vaarikasordid, taas on müügil Eestis aretatud mustsõstrasordid – neid polnud pikka aega –, siis on suur valik pirnipuid, ka maguskirssi ehk mureleid on mitut sorti.

“Ka mustikas koduaias on tõusev trend, poolkõrge kultuurmustika võib turbapeenrasse istutada metsmustikaga kokku, alla veel pohli. Nii on mitmel rindel taimi, igal aastaajal ilus vaadata,“ usub õpetatud aednik.

Kevad on alles oma tee alguses, aga see algus on hea.