Anija mõisa tegevjuhina töötab alates 11. jaanuarist pikaaegne Eesti Meremuuseumi teenindus- ja kaubandusjuht Ülle Daut. Uus tegevjuht soovib Anija mõisa tuntust suurendada, et iga Eesti inimene teaks, mis Anija mõis on ja mis seal toimub.
Haapsalus sündinud, kuid viimased veerand sajandit Saku vallas elav Ülle Daut on töötanud nii Tallinna linnuvabriku tehnoloogi, Estonia teatri puhveti juhataja, Olümpia hotelli toitlustusjuhi, erinevate Rimi kaupluste käivitaja kui ka mitme muu ettevõtmise eestvedajana. Kui Eesti Meremuuseum renoveeris Tallinna Lennusadamas paiknevad vesilennukite angaarid näitusehooneks, kandideeris Ülle sinna tööle ning sai 2011. aastal meremuuseumi teenindus- ja kaubandujuhiks.
“Tekkis tohutu hasart. Käte värinal hakkasin kohe oma motivatsioonikirja koostama.”
Dautile allusid meremuuseumi giidid, saali administraatorid ja suveniiripoodide töötajad – ühtekokku 40 inimest. “Kogu see kaubavalik, hinnastamised ja paberimajandus oli kõik minu ala,” meenutab ta.
Meremuuseumi ajast viimased neli aastat sai naine kätt proovida ka eraettevõtjana, majandades muuseumi lepingulise koostööpartnerina suveniiripoode Lennusadamas ja Paksus Margareetas.
Kriis viis Anijale
“Kõik toimis, kuni aasta tagasi katkes pandeemia tõttu turistide vool nagu noaga lõigatult. See äng oli kohutav. Ma olin sunnitud meremuuseumiga lepingu lõpetama. Andsin oktoobri algul kõik need varad üle, mis minu kasutada olid,” ohkab Daut.
Esialgu otsis ta uut töökohta CV.ee portaali kaudu. “Ühel hetkel hakkasin mõtlema, et on ju teisi portaale ka. Avasin CVKeskus.ee ja seal oli kuulutus, et Anija mõis otsib tegevjuhti ja et aega on veel kolm päeva,” meenutab naine.
“Tekkis tohutu hasart. Käte värinal hakkasin kohe oma motivatsioonikirja koostama. Kusjuures see Anija mõis oli mulle eelnevalt ennast mitu korda ilmutanud,” räägib ta.
Esimest korda sattus Daut Anijale kolme ja poole aasta eest pärtlipäeva laadale. “Mu sõbranna on talunik, kes tuli laadale oma toodangut müüma. Ta kutsus mind appi. Selle maja ees olime siis koos teistega laada osalised. Äsja oli avatud mõisa kohvik InnAmorata. Käisin seal vahepeal söömas, imetlesin inimesi ja seda interjööri. Atmosfäär oli nii äge.”
Paar nädalat enne töökuulutuse leidmist sõitis Daut juhuslikult Anija mõisast mööda. “Keerasin otsa ringi, tulin tagasi. Parkisin auto mõisa peahoone kõrvale ja kõndisin mõisa aias. Imetlesin, kui ilusti on mõis korda tehtud. Kui tore, et üks mõis on jälle elule aidatud.”
Motivatsioonikirja saatis ta ära 19. detsembril. “Nädal aega olin ma teadmatuses, siis sain meili, kutse vestlusele. Olin ilmselt viimane kandidaat, kes vestlusel käis,” arvab ta.
Komisjoni ees
Töövestlus leidis aset 28. detsembril. “Minu vastas oli neli inimest: toonane sihtasutuse Anija Mõisa Haldus nõukogu esimees Arvi Karotam, nõukogu liige Kaisa Tamkivi, lahkuv tegevjuht Janne Kallakmaa ja Anija abivallavanem Marge Raja,” meenutab Daut.
“Vestlesime Anija mõisa aidas, ohutus turvalises kauguses üksteisest, sest siis olid juba koroona tõttu piirangud peal. Vestlus oli hästi tore. Ma ütleksin, et toetav ja lahedalt mõnusas õhkkonnas. Tundus, et jagasime ühiseid väärtusi, ühiseid nägemusi,” räägib ta.
Muuhulgas soovis Karotam teada, kes on Dauti soovitajad. Naine nimetas nii Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni kui Tallinna Kammerkoori kunstilise juhi Heli Jürgensoni nimed.
“Olen Tallinna Kammerkooris koorivanem. Arvasin, et Jürgenson on tuntud nimi, autoriteetne isik, kes suudab mind iseloomustada kui organiseerimisvõimelist inimest,” ütleb Daut
“Tund aega pärast vestlust tuli kõne. Ma sõitsin veel autoga, vaatasin, et tundmatu number helistab. Korraks käis peast läbi, et äkki…
Pidasin auto kinni ja helistasin tagasi. Toru võttis Arvi Karotam. Ta kõigepealt ütles seda, et nad olid jõudnud selle aja sees teha ka taustakontrolli kõned minu poolt antud soovitajatele ja saanud mõlemalt poolt õnnistused minu kandidatuurile ja komisjoni suhteliselt üksmeelse otsusega olen ma Anija mõisa tegevjuhiks valitud,” rõõmustab ta.
“Meil on käes suurepäraselt renoveeritud ruumid. Loodame renditulu teenida nii eraürituste nagu pulmade ja sünnipäevade, aga ka kontsertide ja võib-olla suvelavastuste pealt.”
Tagantjärele kuulis naine, et Anija mõisa tegvjuhiks soovis saada 32 inimest, kellest vestlusele kutsuti viis.
Uue juhi väljakutsed
Paar päeva pärast valituks osutumist kutsus Janne Kallakmaa Ülle Dauti Anija mõisa kolleegidega tutvuma. “Janne näitas valdusi, näitas maja, näitas parki, rääkis, kus miski on. Andis mulle n-ö ohjad üle.”
Dauti esimene tööpäev Anija mõisa tegevjuhina oli 11. jaanuaril. Kolleegidega istuti koos ja tehti tulevikuplaane. Et sihtasutuse Anija Mõisa Haldus nõukogu esimees Arvi Karotam esitas tagasiastumisavalduse, kinnitati nõukogu uueks esimeheks 4. veebruaril Kaisa Tamkivi.
Mõis avati külastajate taas 18. jaanuaril, kuid veebruari lõpus tuli riiklike koroonapiirangute tõttu uksed taas sulgeda. “On karm aeg – Sa võid siin planeerida mida iganes, aga nüüd tuleb paljudele asjadele kriips peale tõmmata, sest et märtsis on Anija mõis täiesti suletud ja mis edasi saab, me ei tea,” laiutab uus tegevjuht käsi.
“Tahaks Anija mõisa tuntust suurendada, et iga inimene Eestis teaks, mis Anija mõis on ja mis siin toimub, et siin oleks toredad ja ägedad üritused, mis laialdast kõlapinda leiavad. Samas ei tohi ära unustada, et me oleme valla loodud sihtasutus ja meil on vaja tulu teenida. Me ei saa ainult valla toetuse peale loota,” selgitab ta.
“Meil on käes suurepäraselt renoveeritud ruumid. Loodame renditulu teenida nii eraürituste nagu pulmade ja sünnipäevade, aga ka kontsertide ja võib-olla suvelavastuste pealt. Siis on siin juba mõned traditsiooniks muutunud üritused, näiteks mõisakultuuri festival, mis sellel aastal toimub viiendat korda. Siis on ajalooliste parkide ja mõisaaedade päev. Siis on näiteks selline üritus nagu sirelilõhnaline ööbiku öökohvik,” räägib Daut.
Anija mõisa tegevuskava näeb käesoleval aastal ette 50 000 külastajat. Ideaalis võiks toimuda 150–200 üritust, kui nende hulka arvata ka kõik ekskursioonid, retked mõisa pargis ja veebikontserdid.
“Realistina ma arvan, et seda ei ole kahjuks võimalik saavutada. Viirus ja eriolukord on oma jälje jätnud. Kui külastajaid tuleb 20 000, siis on väga hästi,” arvab Daut.
