Üle kaheksakümne aasta tagasi tekkinud mõte ehitada Tallinna-Paide-Tartu kaasaegne maantee saab poolenisti teoks kõige varem nelja aasta pärast. Siis jõuab neli sõidurada Mäoni. Enne seda valmib täiesti uus trass Kose vallas, mööda Paunkülast ja Ardust, läbi soiste asustamata alade.

Idee ehitada moodne tee Tallinnast Paidesse ning sealt edasi Tartuse on pärit 1930ndatest. Samal ajal tekkis ka plaan ühendada magistraaliga pealinn ja Pärnu.

Kaheksa aastat tagasi kirjutas Eesti maanteemuuseumi toonane juht Mairo Rääsk ajalehes Sakala, et ehituskavadeni viis aina suurem autode arv. Algus oli paljutõotav. “Projekt oli tolle aja kohta väga kallis ja perspektiivikas. Võib öelda, et Tallinnast Põltsamaani oli tõmmatud sirge joon, mis läks Paide lähedalt läbi (üsna sarnane praegusega – A.V.). Tee pidi ühendama Paidet ja Põltsamaad Tallinna ja Tartuga, sest kahes esimesena mainitud linnas raudteed polnud,” mainis Rääsk.

Kui Tallinnast Paideni kulgev vana tee oli 101 kilomeetrit pikk, siis uus plaan nägi ette lühendada seda 79 kilomeetrini. Kogu Tallinna ja Tartu vahelise trassi pikkus pidi vähenema 200 kilomeetrilt 176le.

Ehitus algas Rääski andmetel 1934. aasta detsembris. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda majanduskriisi vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest. “Sellegipoolest käis töö vahelduva eduga ning 1940. aasta suveks oli Tallinnast Assakuni kaheksa kilomeetrit uut teed valmis. Kuid sinna paika see asi toona jäi,” kirjutas Rääsk.

Aastal 1938 välja antud Harjumaa topograafilisel kaardil on näha Ülemiste ja Vaida vahele tõmmatud uut sirget maanteesihti. Vana tee kulges ja kulgeb ka täna käänuliselt läbi Peetri, Jüri, Patika, Vaida ja Aruvalla edasi Kose suunas.

Kuidas minna Koselt edasi?

ENSV ajal olid siinsed tähtsamad magistraalid Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva. Aastatel 1986—1990 ehitati esimene, Tallinnast Jürini kulgev kahe eraldatud sõidusuunaga lõik. Viimase kahekümne aasta jooksul on neljarealist maanteed edasi ehitatud. Aruvallast Kose-Ristini jõudis neli rida sügisel 2013, kui valmis tosin kilomeetrit pikk lõik. Varasem suurem töö oli 2010. sügisel valminud Mäo ümbersõit Järvamaal.

Kui Tallinnast Kose-Ristini ehitati magistraali laiendus olemasoleva tee kõrvale, siis Koselt Arduni, edasi Võõbuni ja tulevikus ka Mäo ristmikuni rajatakse nullist täiesti uus tee. Teelõigule on koostatud põhiprojekt, mille projektkiiruseks on võetud 120 km/h. Uus tee on esimese klassi maantee.

Kevadel kimbutas ehitajaid taas niiskus. Kõik liiva- ja kruusaveod tuli peaaegu kuuks ajaks peatada.

Juttudest ja projektidest sai asi konkreetseks mullu. Ettevalmistustööd algasid suvel. 3. augustil allkirjastas maanteeamet ehituslepingu Kose-Ardu neljarajalise lõigu ehitushanke edukaks pakkujaks tunnistatud AS TREV-2 Grupiga. Lepingu kogumaksumus on 50 miljonit eurot. 14. detsembril allkirjastas maanteeamet ehituslepingu Ardu-Võõbu lõigule ASiga GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio Oyga. Lepingu kogumaksumus on 38 miljonit eurot. Kogu Kose-Ardu-Võõbu uus lõik on 24 kilomeetrit pikk ning uus tee valmib kahe aasta pärast sügistalvel.

Suur hunnik turvast

Tänaseks on tööd väldanud peaaegu aasta. Harju Elu külastas hiigelehitust päev pärast jaanipäeva. Teejuht oli maanteeameti põhja regiooni ehitusosakonna projektijuht Lembit-Alo Kippar.

Mööda Tartu maanteed Ardu suunas sõitja näeb ehitust Liival, kus vanalt teelt keerab paremale uus trass. Marguse külas paistab poolvalmis viadukt ning aimata on ka peale- ning mahasõiduteid. Läbi metsa rajatud tee on saanud kohati liiva- ning kruusakatte.

Kuid on ka paiku, kust vaatab vastu muld ja vesi. Just niiskus ongi ehitajate suurim kiusaja. Mullune sügis oli väga vihmane ning mõjus raskelt nii põllumehele kui ka tee-ehitajatele. “Kui ehitust alustati, siis oli vett kohati nii palju, et ka väga laiade roomikutega traktorid ei pääsenud metsa. Kõigepealt tuli tegelda sellega, et saaks pinnase kuivemaks,” ütleb Kippar.

Ehitus käib soisel pinnasel, kus kimbutab vesi. 

Kevadel kimbutas ehitajaid taas niiskus. Kõik liiva- ja kruusaveod tuli peaaegu kuuks ajaks peatada. “Veoteed hakkasid lagunema. Aga kõik tööd on pausist hoolimata graafikus,” lisab projektijuht.

Töid on aga ligi 13 kilomeetrit pikal Ardu lõigul ning Ardu-Võõbu lõigul väga palju. Sobimatu pinnase ehk turba ja turbase mulla väljakaevamine käib siiani. Turvast kaevatakse välja kuni kahe meetri sügavuselt. Seda on tulevase tee alt, Kose-Ardu lõigult veetud ära peaaegu 190 000 kuupmeetrit. Ardu-Võõbu lõigult lisandus veel umbes 270 000 kuupmeetrit.

“Ma olen oma ehitajakarjääri jooksul näinud pilti, kuidas lõhkekeha kopas kiigub ja rahvas ümberrringi jookseb. Seda ei taha uuesti kogeda.”

Kaugele aga mulda ning turvast siiski ei viida. “Turvas jääb objektile. Seda kasutatakse hiljem kas haljastuses või ladustatakse kõrvale. Muu pinnas jääb ka siia, sest sellest saab ehitada teatud alumisi kihte,” räägib Kippar.

Et tee rajatakse põhiliselt soisele alale ning asustus on valdavalt kaugemal, siis pole ehituselt oodata arheoloogilisi leide. Ühtegi lõhkekeha pole siiani ka õnneks välja tulnud. “Ma olen oma ehitajakarjääri jooksul näinud pilti, kuidas lõhkekeha kopas kiigub ja rahvas ümberrringi jookseb. Seda ei taha uuesti kogeda,” tunnistab Kippar.

Ökoduktid loomadele

Kas projektijuhi hinnangul on kergem rajada kaks uut sõidurida juba olemasoleva tee kõrvale, nagu on Tartu maanteel seni tehtud, või ehitada täiesti uus trass? “Uue tee rajamine on seepärast hõlpsam, et ehitaja ei pea arvestama olemasoleva liiklusega. Ei pea koostama liiklusskeeme,” toob ta välja plussid.

Samas on miinus see, et uue tee rajamisel tuleb teha palju uusi juurdesõiduteid. Kose-Ardu lõigul on mõnigi selline tee rajatud metsaraja asemele, et sellel saaks vedada liiva, kruusa ning pinnast. Kaugeim karjäär asub ehitusest umbes 40 kilomeetri kaugusel Rapla maakonnas. Teised asuvad omas maakonnas ning kaks suisa ehituse vahetus läheduses.

Põhja regiooni ehitusosakonna porjektijuht Lembit-Alo Kippar ja pooleliolev ökodukt. 

Ükski tee ei koosne aga pelgalt tammist, asfaldist ja neljast sõidureast. Selle juures on ka mitmeid muid rajatisi. Kose-Ardu lõigule ehitatakse kaks viadukti, ökodukt loomadele, kaks väiksemat truupi loomadele ja neli truupi kahepaiksetele. Lisaks veel kolm jõesilda ning 476 meetrit müratõkkeseina. Ardu-Võõbu lõik saab kolm viadukti, kaks jõesilda, ning ühe ökodukti.

Müratõkkeseinu pole 11-kilomeetrisel neljarealisel lõigul ette nähtud. Praegune vana Tartu maantee jääb kohaliku teena Ardu ja teiste Kose valla asulate teenindamiseks.

Uus tee Järvamaal asuva Võõbuni valmib sügistalvel 2020. Millal jätkub aga Tartu maantee ehitus lõigul Võõbu-Mäo? Maanteeameti finants- ja haldusosakonna juhataja Martin Lengi ütles kevadel Harju Elule järgmist: “Tänavu hakatakse koostama uut transpordivaldkonna arengukava, mis annab ametile teabe uue teehoiukava koostamiseks aastateks 2021-2027. Praktikas on nii, et mõned pikad projektid käivitame selliselt, et meil puudub nende osas lõplik rahastamiskindlus. Seda ka Kose-Ardu-Võõbu-Mäo lõigu ehituse osas,” rääkis Lengi märtsi lõpus. Teelõigu ehitus algas 2017. ning selle lõpp on planeeritud aastasse 2022.

Viadukti ehitus Marguse küla lähedal. 

Kindlasti on ehitajatele ja projekteerijatele teada pessimistide kriitika, et Eestil pole mõtet nii palju raha tammidesse, betooni ja asfaldisse matta. Kuidas sellesse suhtuda? “Tee-ehitus on ohutuse küsimus. Tartu maanteel on juhtunud palju õnnetusi ja on hukkunuid. Praegusel Tartu maanteel saab ka sõita. Aga uus tee on ohutum ja kiirem,” ütleb Kippar.

KÜSIMUS: Mida annab neljarealine Tartu maantee omavalitsusele?

Merle Pussak
Kose vallavanem

On nii plusse kui ka miinuseid. Plussid on järgmised: ohutus ning sujuvus. Kaovad reedesed ja pühapäevased autoderongid, kus on keeruline näiteks Kose-Ristilt ja Ardust pääseda Tallinna-Tartu maanteele ja üsna ohtlik Tallinna-Tartu maanteel sooritada vasakpööret. Kaovad ohtlikud möödasõidud autokolonnidest.
Miinused: kindlasti kohalikele elanikele väljakujunenud võimalused saada kiirelt Tallinna-Tartu maanteele, sest kaovad vajalikud ümbersõidud. Kose-Risti ja Ardu toidukohtadele ning kauplustele on see kindlasti väga valus löök. Hetkel on välja kujunenud maanteeäärne teenindus. Liiklejad ning kohalikud on sellega rahul. Ehitusaegne segadus ja piirangud.
Aga uut teed on vaja. Meid on Eestis väga vähe ja iga inimene on väga oluline. Me ei saa lubada ühtegi ohvrit. Ohutus ennekõike!