Kui pärast koroonaviiruse läbipõdemist püsivad vaevused kauem kui kolm kuud ja neid ei saa seletada muude põhjustega, on teadusnõukoja hinnangul tegemist pika COVID-19ga.
Pika koroona käes vaevlevatel inimestel võib olla palju erinevaid vaevusi, sealhulgas seletamatu kurnatus ja väsimus, kognitiivsed häired, keskendumisraskused ning erinevad valud, millele on keeruline leida selgitust. Taolised kaebused võivad inimestel esineda olenemata nende vanusest ja kroonilistest haigustest ning kuigi mõned inimesed saavad vaevustest lahti mõne kuuga, näitavad hiljutised rahvusvahelised uuringud ja patsientide kogemuslood, et pikale koroonale iseloomulikud sümptomid võivad kesta ka aastaid.
Sümptomid on erinevad
„Kui inimene on põdenud COVID-19 viirust ja sümptomid ei taha kuidagi ära kaduda, siis sel juhul räägime pikast COVIDist. Eestis oleme piiriks võtnud 12 nädalat ehk kui haigusele iseloomulikud sümptomid nagu kuiv köha, väsimus ja üldine kehv enesetunne ei möödu kolm kuud pärast koroonasse haigestumist, võime öelda, et inimesel on pikaajaline COVID-19,“ rääkis perearst Piret Rospu.
Arstikabinetti jõuab hulgaliselt neid inimesi, kes on ebamääraselt väsinud, kelle liigesed valutavad ning kes kurdavad, et nende mõttetöö on häiritud ja aeglane. Perearst Anne Kaldoja tõdeb, et kuigi sümptomeid on väga palju erinevaid, saab neid liigitada ning inimeste kaebuste osas on tekkinud teatud muster.
Peamine, mille üle inimesed kurdavad, on ebanormaalne väsimus ehk magamine ja puhkamine ei vähenda kuidagi nende väsimust. Samas leidub patsiente, keda kimbutab unetus. Kaldoja sõnul tuuakse veel rohkesti välja hingeldamist ja valu rinnus ning lisaks esineb paljudel inimestel neid häiriv köha, millele ei ole arstid seni leidnud põhjapanevat selgitust.
Perearst Piret Rospu Esineb ka kurikuulsat ajuudu
„Valude poolest on esirinnas pea-, liigese-, rindkere- ja lihasvalud, mis ei ole küll väga tugevad, ent siiski häirivad. Esineb ka depressiooni, mäluhäireid ning kognitiivseid probleeme ehk inimesed tajuvad suurt vaimse võimekuse langust ja tõdevad, et neil on väga raske keskenduda. Esineb ka seda kurikuulsat ajuudu. Patsiendid ütlevad, et nende aju ja mõttetegevus oleks nagu udu sees – ükski tundmus ei ole enam normaalne. Enda ja ümbritseva tunnetamine on väga hägune,“ selgitas Kaldoja.
Nii Kaldoja kui Rospu hinnangul kannatab Eestis viiendik inimesi pärast COVID-19 põdemist pika COVIDi küüsis. „Täna ei ole veel teada, kas pikk koroona on COVID-19 järgne probleem või tekkinud on hoopis eraldiseisev haigus,“ tõdes Kaldoja.
Rospu sõnul on inimese immuunsüsteemi tasandil väga selged mõõdetavad parameetrid, mida saab seostada pika koroonaga. „Kes on raskelt põdenud, nendel on kindlasti koekahjustus, armistumine kopsudes ja/või põletikunäitajate tõus kesknärvisüsteemis. Ajutegevust toetavad rakud on löögi all ning häiritud on autonoomne närvisüsteem, mis kontrollib meie tahtmatut tegevust ehk häiritud on hingamine, seedetrakti ja südametöö ning vererõhk,“ rääkis Rospu.
Perearst Anne Kaldoja Põhjused selgusetud
Kaldoja sõnul ei osata veel täpselt hinnata, miks osa inimesi jääb põdema pikka koroonat. Samuti on keeruline öelda, kes põevad haigust raskemini. Küll aga mängivad rolli inimese vanus ning tema kroonilised haigused. Arstide sõnul põevad nooremaealised rasket COVID-19 viirust harva.
„Kusagil 45. eluaastast edasi on pika COVIDi põdemine aina vaevalisem ja riskantsem. Mida kümnend edasi, seda raskemaks läheb haiguse kulg,“ tõdes Kaldoja. Eriti ohustatud on tema hinnangul need inimesed, kellel on mõni vererõhu kõikumisega seotud haigus või diabeet.
„Oluline on ka märkida, et COVID-19 ja ka pikk COVID-19 on ohtlik neile inimestele, kes on rasvunud, ülekaalulised või südamehaigustega kimpus olevad inimesed ning patsiendid, kellel on mõni kasvaja või vähk. Pikk COVID-19 võib mõjuda väga vaevaliselt inimestele, kes põevad mõnda hingamisteedega seonduva haigust nagu astma või krooniline kopsuhaigus,“ lisas Kaldoja.
Kuidas taastuda?
Väga palju oleneb sellest, kui terve oli inimene enne koroonasse haigestumist. „Mida kiiremini suudab või püüab inimene tagasi tulla normaalsesse ellu, seda kiiremini ta ka üldiselt paraneb. Kui inimene jääb voodisse paranemist ootama, võtab paranemine ka oluliselt kauem aega,“ ütles Kaldoja.
Rospu sõnul sõltub taastumine sellest, millised on kaebused. Kui inimene tunneb ebamäärast väsimust, ei tohiks oma jõuvarusid täielikult ära kulutada. Ehk tegevused tuleks planeerida nii, et väike jõuvaru on alati olemas – toimetada rahulikus tempos ja tegevusi planeerida selliselt, et istuv ja liikuv, mõtlev ja kehaline töö oleks vaheldumisi.
TEAVE
Kuula tervisekassa podcasti
Kuula internetis ka tervisekassa uut podcasti, milles juttu sellest, kuhu suundub COVID-19 pandeemia ja mida oleme seni õppinud.
Samuti heidetakse valgust uutele kohandatud vaktsiinidele ning pikale COVIDile.
Podcast on kuulatav Soundcloudi, Spotify ja Apple´i keskkondades, otsi „Koroonaviirusest ja vaktsineerimisest läbi arsti pilgu“.
