Aasta esimestel päevadel täituvad spordiklubid pealehakkamist täis inimestega, koostatakse tabeleid, et oma rahaasjades stabiilsust ja kontrolli hoida. Millised on realistlikud lubadused, mida üleüldse anda tasub ja mis nippidega neist kinni pidada?

Paljud inimesed, kes teevad aasta alguses iseendale tõotuse hakata raha säästma või oma raha paremini haldama, lubavad hakata trennis käima, kaalus alla võtma, rohkem vabas õhus liikuma, ent annavad peagi alla. Seda tehakse ühel põhjusel, nad on endiselt veel kinni vanades harjumustes, rutiinis ja arusaamades.

Lubadusi luues tuleks endale selgeks teha, milline inimtüüp sa ise oled. Kui mitu aastat on kordunud sama muster: kui oled esimesel jaanuaril midagi lubanud, aga ei ole suutnud seda täita, siis tasub midagi endas muuta. Trenni ja toitumiskavaga alustades projektipõhine tegevus ei ole jätkusuutlik ega pikaajaline. Me võtame midagi eesmärgiks ja kui see saab täidetud, lähme tagasi vanale rajale või veel hullem, kuna eesmärk on liiga suur ja liiga kättesaamatu, loobume juba eos.

Määra oma inimtüüp

Human Design on hea süsteem inimtüübi määramiseks, et endast paremini aru saada. See süsteem on muidugi palju palju põhjalikum aga juba selle järgi saame aru, kui erinevad on inimesed, kui erinevalt me toimetame ja kui erinev on meie tahtejõud.

Vana-aastaõhtul antud lubadused on kerged murduma. Foto Tim Zankert 

Läbi selle saame aru, et igaühel ei ole sellist püsivat tahtejõudu, et suudaks trennis püsivalt käia lihtsalt tahtmise pärast. Teised jällegi sunnivad end püsivalt trennis käima ja ajutiselt suudavad seda väga edukalt teha, pikaajaliselt hakkab see neid pärssima. Tasub ennast tundma õppida ja aru saada, mis on see, mis motiveerib trennis käima. On inimesi, kelle jaoks on oluline, et trenn pakuks kirge ja annaks palju energiat ning jätkusuutlikust. Mõne teise jaoks on oluline, et tekiks emotsionaalselt hea tunne, mille najal on hea trennis käia.

Endale lubadusi andes tasub ennast tundma õppida ja olla enda vastu aus, siis on suurem tõenäosus, et jõutakse eesmärgini.

Kuidas teha raha säästmisega algust?

„Kui sa oled terve elu olnud priiskav ning pole kunagi raha säästnud, siis ei saa oodata, et üleöö saab sinust säästva eluviisiga inimene. See vastuolu on mõistuse jaoks liialt suur. Samuti ei piisa toorest motivatsioonist või enesepiitsutamisest — kui minapilt ja mõtlemine raha osas ei muutu, ei piisa ühestki motivatsiooniannusest,“ räägib financer.com Eesti toimetaja Viktoria Kursenvald.

Trenni juurde saab alati tagasi tulla. Foto Mike Cox 

Selleks, et edukalt raha säästma hakata, tuleb kõigepealt hakata rahast teistmoodi mõtlema ning harjutada ümber oma minapilt. Esimese asjana tuleks hakata mõtlema nagu inimene, kes käib oma rahaga nutikalt ümber ja teeb häid rahalisi otsuseid.

Kõige parem viis selleks on iga ostumõtte korral kõigepealt küsida endalt üks küsimus: kuidas käituks rahatark inimene? Näiteks, kui näed poes soodushinnaga toodet, mida sul tegelikult vaja ei oleks ning tunned, et ostusoov kipub peale tulema, proovi end tabada sellelt hetkelt ning küsi peas endalt: kas rahatark inimene ostaks selle toote? Kui vastus on eitav, liigu päevaga edasi ning oledki enesele teadvustamata säästnud natuke raha, jättes ebavajaliku väljamineku tegemata.

Hakka igapäevaelus otsima hetki, mil endalt seda küsimust küsida ning tasapisi harjub niimoodi ka minapilt ümber, kuni ühel päeval oled enesele teadmatagi muutunud naturaalselt selliseks inimeseks, kes säästab raha ning käib oma rahaga lugupidavalt ümber.

Võta endale eeskujuks rahatark inimene ning hakka harjutama mõtlemismustreid, mis oleks ühel rahatargal inimesel. Ära ürita vägisi sundida peale säästmisharjumusi – kõik saab alguse mõtlemisest.

„Praktilisi nippe, mida kasutada: poes makstes tasuks kõrvale panna peenraha ehk raha, mis jääb ostusumma ja järgmise täisarvu vahele. Näiteks, kui poes läheb 9 eurot 50 senti, võiks kõrvale panna 50 senti. Pangakaardiga tasudes saab selle jaoks kasutada erinevaid pangapoolseid lahendusi. Niimoodi ei pane isegi tähele, kuidas raha kogu aeg koguneb,“ annab Viktoria nõu.
Kuidas tekitada rutiin treeningutel ja toitumises?

Kui liigsest söömisest tekib süümepiin, siis süütunne enam ei aita. Pigem tuleks endale tunnistada: jah, ma sõin üle, ma käitusin endaga hoolimatult. Ning jätta kõrvale kõik-või-mitte-midagi-suhtumine, et kui juba läks käest ära, siis las minna täielikult. See oled ikkagi sina ise, kes ennast austab ja kes enda eest hoolib, mitte keegi teine.

Uus aasta, uus mina. Foto Moritz Knoringer 

Mis tehtud see tehtud, tuleb teadlikumalt ja targemini edasi minna ning jällegi, mitte end pärast seda karistada uue dieedi või treeninguga. Ka see hilisem trenniminek ja tervislikuma toidu juurde minek peaks olema tore ja nauditav, mitte enese karistamine või kellelegi millegi tõestamine.