Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohaselt peavad töötajad organisatsiooni peresõbralikkust hinnates tähtsaimaks, et tööandja väärtustab töötajate tervist – seda tõi 500-st vastajast esile 70%. Ligi pooled töötajatest (49%) peavad seejuures oluliseks ka tööandja tähelepanu just vaimsele tervisele.
Tööandja tegevusi vaimse tervise hoidmiseks töö- ja pereelu ühildamisel väärtustavad rohkem naissoost töötajad (56% vs mehed 40%) ja lapsevanemad (54% vs alaealiste lasteta 46%). Kui töökohal vaimse tervisega tegelemist peab oluliseks peresõbralikkuse näitajaks juhtidest 67% ja spetsialistidest 49%, siis lihttöötajate seas väärtustab tööandja tähelepanu vaimsele tervisele vaid 33%.
Olulised erinevused tulid välja ka earühmade lõikes. Enim väärtustavad tööandja panust vaimsele tervisele 18–30 aastased vastajad (62%), oluline on teema ka 31–50-aastastele (tähtsustab 57%). Vaimse tervise teema kaalukus tööandja peresõbralikkust hinnates hakkab jõudsamalt vähenema 51–64-aastaste vanuserühmast (oluliseks peab 38%), kahanedes 65-aastaste ja vanemate seas 36 protsendini.
„Inimestel on erinevatel eluetappidel erinevad vajadused – teatud perioodil on vajalik ühildada tööga õppimine ja elu sisseseadmine, teatud perioodil lastekasvatamine, enesearengutegevused, hobi või lähedase eest hoolitsemine,“ ütleb Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik. Tema sõnul peegelduvad eri eluperioode vajadused ka ootustes peresõbralikule tööandjale ja vaimse tervise toetamisele.
Juuriku hinnangul võib tulemustest välja lugeda, et töö- ja pereelu ühildamist seostatakse endiselt palju just väikeste laste kõrvalt tööl käimisega ning mõnevõrra rohkem kipub sellega hakkamasaamine olema naiste õlul. „Tegelikkuses on töö- ja pereelu sujuv kombineerimine ning tööandjate tugi selleks oluline ükskõik millise perevormi ja eluetapi puhul,“ ütleb ta. „Suurema toe vajadus vaimsele tervisele just nooremas eas on seletatav ka üldisemas plaanis, lastekasvatamisest sõltumata – kui vanemaealised on elu jooksul omandanud rohkem vaimse tervise eest hoolitsemise oskusi, siis nooremas eas toimetulekut alles õpitakse. Samuti nõuab vananedes enam tähelepanu füüsiline tervis. Kui tööandja erinevas eluetapis töötajate vajadusi arvestab, võidavad kõik osapooled. Teadmisi süsteemseks lähenemiseks pere- ja töötajasõbraliku organisatsiooni kujundamisel jagame me peresõbraliku tööandja arenguprogrammis,“ lisab Juurik.
Peresõbraliku tööandja programmi mentor, juhtimiscoach ja töötervishoiu nõustaja Kaire Parve rõhutab, et vaimu heaolule ja eelkõige ennetustegevustele tuleb tähelepanu pöörata aasta ringi. „Kõige olulisem on teadlikkuse kasvatamine, mille abil leiavad inimesed ise võimalusi paremaks enesejuhtimiseks. Tervisliku eluviisi väärtustamine on olulisim vundamendikivi tugevale vaimsele tervisele,“ selgitab mentor.
Heaoluteenuste ja sportimisvõimaluste soodustamine on inimesi väärtustavates organisatsioonides saanud juba n-ö hügieenitegevuseks ja paljud ettevõtted pakuvad ka psühholoogiteenuse rahastamist. „Kõige paremini aga töötavad mudelid, kui inimesed ise on kaasatud vaimse tervise tugevdamise tegevustesse nii-öelda õhinapõhiste tervisetiimidena,“ räägib Parve. Tema sõnul võiksid sarnaselt füüsilise esmaabi treeningutele ettevõtetes normiks olla vaimse tervise esmaabi koolitused. Selline praktika loob ettevõttes tugeva võrgustiku, kus teadlikumad töötajad aitavad kolleege rasketest eluperioodidest üle saada.
Juhtimiscoach toob välja, et väga suure tähtsusega on üldine kultuur organisatsioonis, mis algab juhtidest. „Õnneks on juba väga palju tippjuhte mõistnud, et töö tegemine ei ole pikaajaliselt produktiivne „veri ninast välja“ meetodil ja osatakse luua organisatsioonis psühholoogilist turvatunnet,“ räägib Parve. „Vaimset tervist toetav kultuur ei sünni ühe päevaga. Kindlasti ei aita ühest psühholoogi või kogemusnõustaja loengust töötajatele. Aga see on hea algus järgnevale nädalale, kuule ja aastale,“ lisab coach ja rõhutab veelkord, et enim tulemusi annavad just sellised tegevused, millesse töötajad ise on kaasatud.
Peresõbraliku tööandja programm pakub organisatsioonidele tuge organisatsioonikultuuri ja -protsesside arendamisel. Põhjalik arenguprogramm on tasuta ja selle järgmine kandideerimisvoor avaneb tööandjatele 2024. aastal. Programmi veab eest Sotsiaalministeerium ja rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
Veebiuuringu Eesti tööalaselt hõivatud täiskasvanud elanike seas viis uuringufirma Norstat Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi 2023. aasta juulikuus. Küsitlusele vastas kokku 500 eesti- ja venekeelset töötajat üle Eesti.
