“Märtsi lõpus alustasime Kiili staadioni renoveerimisega. Mõnevõrra ootamatult, sest selle aasta eelarves polnud staadioni korrastamiseks raha ette nähtud. Pole aga halba ilma heata – koroonapandeemia sundis vabariigi valitsust lisaeelarvet tegema, mille kaudu ka omavalitsustele täiendav rahaeraldis tehti.”

Nii kõneles vallavanem Aimur Liiva 20. augustil, Eesti vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeval põhjalikult rekonstrueeritud Kiili staadioni taasavamisel. Esimest korda avati staadion siin, ajalooliselt Vaska koplina tuntud paigas, 1973. aastal – 48 aastat tagasi. Tollane staadion ehitati legendaarse kehalise kasvatuse õpetaja Olev Ranniku eestvedamisel ja Rahva Võidu kohloosi rahade toel, meenutas vallavanem.

Modernne staadion

Tänapäevast kõneldes tõdes Aimur Liiva, et staadion on rajatud kõige modernsemal tasemel – jooksurada katab tartaankate, muruks on kõige ehtsam, mitte kunstmuru. Et staadion ka vihmastel ilmadel kasutamiskõlblik püsiks, selle eest hoolitseb juba uuendatud drenaaž.

“Kiili vallale nähti investeeringuteks ette 420 000 eurot. Kasutamise tingimused olid ranged, realiseerida tohtis ainult projekte, mida omavalitsusel ei olnud endal 2021. aasta eelarves,” kõneles vallavanem Aimur Liiva põhjustest, miks staadioni ehitus nii kiiresti ette võeti.

Käsi käele. Nii võib ajaloolase Ardo Niinre kinnitusel siirduda ajaloolisele ekskursioonile. Fotod Ülo Russak 

“Me tahame staadionile olla head peremehed,” sõnas Kiili gümnaasiumi sportlik direktriss Ruth Pekkenen. Samas kinnitas ta, et kuigi staadionit hakkab haldama kool, on see kõigile, mitte ainult õpilastele avatud. Loomulikult tuleb staadioni heaperemehelikult kasutada, rõhutas direktriss.

Vallavanem tänas vallavalitsuse poolt kõiki, kes staadioni ehitusega seotud, eriti aga ehitaja esindajat Warren Teed OÜ töödejuhatajat-objektijuhti Rauno Martinit. Staadioni kapitaalne renoveerimine toimus kiiresti, vähem kui poole aastaga. Loodetavasti ei tehtud ka kvaliteedis järeleandmisi, aga seda näitab aeg.

Karl Erik Nazarov tunnistas kohalike paremust

Siis mindi sõnadelt sportima. Avaringi pidi tegema Eesti üks nimekamaid kergejõustiklasi Karl Erik Nazarov. Et spordimees ei tahtnud üksinduses staadioniringi läbida, kutsus ta jooksuhuvilisi endaga konkureerima. Neid, kes tahtsid meistriga rinda pista, polnudki nii vähe.

Varsti oli stardijoonel tosin noort, nii poisse kui ka tüdrukuid. Ja kuigi meister natuke pingutas, tuli tal tunnistada kohalike noorte paremust. Aga mis kõige olulisem – staadioniring sai avatud.

Ajaloolane Ardo Niinre kutsus pealtvaatajaid väikese ekskursi ajalukku tegema. Selleks tuli panna oma parem käsi graniitpostil olevale Olev Ranniku poolt graniidist välja tahutud vasakule käele ja kohe oli Ardo Niinre kinnitusel tunda, kuidas sattusid mängu. Mängu olnute, olevate ja tulevaste vahel. Ja kes sellest käepigistusest veel mängu ei sattunud, selleks oli graniitsambal QR-kood, mille avamisel avanes staadioni ajalugu.

Et ka vastrenoveeritud korvpalliplats saaks sama väärikalt avatud kui staadion, olid kohale tulnud nimekad eesti korvpallurid eesotsas Siim-Sander Vene, Tanel ja Sten Sokuga. Esimese palli sai läbi rõnga aga kohalik spordimees Oliver Sepp. Nii või naa – uuel staadionil võidutsesid kohalikud.

Staadion numbrites

• Jooksuringi pikkus 300 m.
• Istekohti tribüünidel näoga staadioni poole ligi 600, näoga jaanituleplatsi poole 400.
• Valgustusmastide kõrgus 20 m.
• Pinnast kaevati välja ca 4000 m3.
• Liiva kulus täiteks 3500 t ehk 130 poolhaake koormat.
• Killustikku kulus täiteks 3000 t ehk 110 poolhaake koormat.
• Dreenasfalti paigaldati
850 t.
• Drenaažitoru paigaldati 1140 jm.
• Liimi tartaani ehituseks kulus 16 000 kg.
• Kummipuru tartaani ehituseks kulus 50 000 kg.
• Tribüüni ehituseks kulus 3300 jm/laudist.
• Staadioni ehitus (sh valgustus ja inventarihoone) 650 000 eurot (koos käibemaksuga).
• Korvpalliplatsi rekonstrueerimine 38 000 eurot (koos käibemaksuga).