Aasta alguses avalikustas tervise arengu instituut (TAI) järjekordsed toitumis-soovitused. Harju Elu uurib, mida uut on seekordsetes nõuannetes ja ennekõike kellele on need mõeldud.
Kui tihti te toitumissoovitusi annate? Mille poolest äsja avalikkuse ette jõudnu erineb varasematest?
Tagli Pitsi, TAI toitumise ja liikumise osakonna ekspert: Soovitused ilmuvad umbes kümneaastase intervalliga. Aastal 1995 ilmusid esimesed Eesti toitumissoovitused ning aastal 2004 toidusoovitused. 2006. ning 2015. aastal avaldatud nõuanded hõlmasid lisaks ka liikumissoovitusi ning põhinesid Põhjamaade soovitustel.
Toitumissoovitused töötasite välja koos meie lähinaabrite soomlaste ja lätlastega. Mille poolest näiteks soomlase või lätlase toidukorv erineb eestlase omast?
Põhjamaad on ühiselt soovitusi koostanud juba umbes 1980. aastast. Töögruppi kuuluvad Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Island. Praeguste soovituste uuendamisprotsessi kaasati ka Baltimaade esindajad. Toitumissoovitused on nõuanded energia, makro- ja mikrotoitainete saamiseks. Need põhinevad inimese füsioloogial ning võimalikult kaasaegsetel tõenduspõhistel andmetel toitainete vajaduse ning toitainete ja haiguste seoste kohta. Esimest korda arvutati kõik mikrotoitainete vajadused lähtuvalt Põhja- ja Baltimaade inimeste keskmisest pikkusest ning sellele vastavast võrdluskehamassist.
Arvesse on võetud ka söömisharjumusi. Seetõttu toidusoovitused erinevates maades õige pisut erinevadki.
Mõningane üllatus oli see, et mesi pole enam soovitatav.
Mesi on alates esimeste toidusoovituste loomisest aastal 2004 paiknenud suhkru ja näksidega ühes toidugrupis ehk selles, mida inimesed ei pea tarbima, aga kui tarbivad, siis peaksid seda tegema väga mõõdukalt. EFSA (Euroopa toiduohutusamet) on kasutusele võtnud mõiste „vabad suhkrud“, et rõhutada seda, et ka teatud toitudes olevaid nn looduslikke suhkruid peaks sööma võimalikult vähe. Need toidud ongi mesi, aga ka mahl, siirupid ja mahlakontsentraadid. Eksiarvamus on, et mee toiteväärtus on parem kui tavalisel suhkrul – ka mees ei leidu peaaegu üldse enamikku vitamiinidest ja mineraalainetest. Jah, mees leidub veidi bioaktiivseid ühendeid, kuid kuuma teevette lisatuna kaob nendegi võimalik positiivne mõju.
Üllatav on ka see, et 55+ vanustel inimestel soovitate lõunauinaku teha. Kuidas on see võimalik? Valdavalt nad käivad kõik tööl.
See on soovitus, mitte kohustus. Sellel aastal oleme koostamas põhjalikku selgitust soovitustele, kus räägime lahti une vajalikkuse.
TAI kodulehelt on lugeda: „Oodatav eluiga jõudis 2023. aastal kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Võrreldes 2012. aastaga on keskmine oodatav eluiga Eestis kasvanud 2,5 aastat, jõudes 2023. aastal 78,8 aastani.“ Kui palju on see seotud toitumisega?
Kindlasti on toitumisel oma roll, aga mitte ainult. Võrreldes näiteks 20 või 50 aasta taguse ajaga on vähenenud tule- ja liiklussurmade, aga ka imikute ja vägivaldsete surmade arv. Samuti on paranenud haiguste esmane diagnoosimine ning arstiabi kättesaadavus. Kõik see tõstab keskmist eluiga.
Kas keskmise eestlase rahakotist piisab tervislikuks toitumiseks, teie soovituste järgimiseks? Kui ei piisa, mida siis teha?
Tasub üle vaadata oma söömisharjumused ja toidukorv – mida ostetakse poest, kui tihti tellitakse valmistoitu kulleriga? Kas ostukorvis on ülekaalus sellised tooted, mille tarbimist võiks piirata või neist üldse loobuda – alkohol, magusad ja soolased näksid, magustatud joogid ja piimatooted, lihatooted, valmis- ja kiirtoidud? Kui need kõik riiulitele tagasi paigutada, siis saab selle raha eest osta köögivilju (sh kaunvilju), marju ja puuvilju, täisteratooteid, magustamata piimatooteid, pähkleid ja seemneid, kala, linnuliha – ehk selliseid tooteid, millest võiks meie toidukorv peamiselt koosneda. Sõltuvalt algsest ostukorvist võib juhtuda, et raha jääb hoopis üle.
1 KÜSIMUS
Miks on alkoholile nüüd nulltolerants? Vanasti arvati, et klaasike punast veini on südamele hea.
Triin Mäll
TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist
Esmalt tasub mõelda, milline on alkoholi olemus – alkohol on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega jook ning selle tarvitamisega käivad kaasas (tervise-)kahjud nii tarvitajale endale kui ka ühiskonnale tervikuna.
Alkohol mõjutab füüsilist ja vaimset tervist ka siis, kui inimene seda veel ise ei tunneta ning tervisekaebusi pole veel tekkinud. Mida rohkem alkoholi tarvitada, seda suurem on risk erinevate haiguste tekkeks. Selleks, et kõik alkoholiga seotud terviseriskid nullini viia, on mõistlik alkoholi üldse mitte tarvitada ehk tegelikult ei ole olemas täiesti ohutut alkoholi tarvitamise taset. Seetõttu ei saa ka riiklikes toitumissoovitustes anda juhiseid alkoholi tarvitamise ohutu koguse kohta.
