Ümberehitatud Balti jaama turuhoonetes on 20 000 ruutmeetrit kaubanduspinda. Projekti autoriks on KOKO Arhitektid, ehitajaks Mapri Ehitus. Kokku investeeriti 24 miljonit eurot.

Hoonekompleksi tuumikuks on kolm tsaariajal valminud massiivset Verneri laohoonet. “Siin tegutses alates 1993. aastast Balti jaama turg. Nimetati teda Balta turuks, Jaama turuks, Vaksali turuks,” meenutab Astri Kinnisvara OÜ juhataja Tarmo Kleimann.

Astri Gruppi kuuluv Astri Kinnisvara OÜ soetas Balti jaama turu 2014. aasta kevadel.

“Meeskonda kuulusid arhitektid Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago ja Maia Grimitliht, sisearhitekt Kärt Loopalu, maastikuarhitekt Eleriin Tekko ning projekti juhtis Jaanus Männik. Projekt valmis 2016 alguses ehk pooleteist aastaga,” selgitab Kotov, kes on KOKO Arhitektide juhatuse liige.

“Väga palju probleeme ei olnud, kuna algusest peale sooviti teha turgu, mis vastaks nii Telliskivi Seltsi ootustele, kellega projekteerimise käigus palju koostööd tehti, kui ka linnaplaneerimise ameti ootustele, kellega oli ka väga hea koostöö,” räägib Kotov. KOKO Arhitektid on kogemusi ammutanud juba Fahle maja, Rotermanni kvartali laudsepatöökoja ja elevaatorihoone, Lennusadama ja teletorni rekonstrueerimisel.

Vana Balti jaama turg suleti 2015. aasta lõpus. Järgmise aasta veebruaris algasid ehitustööd, mida tegi Mapri Ehitus. “Mapri on väga hästi toime tulnud,” arvab Kotov.

“Balti jaama turg ei ole arhitektuurimälestiste registris, aga muinsuskaitse järelevalve on peal. Igakuiselt on muinsuskaitse siin järelevalvet teostanud alates algsetest lammutustöödest kuni viimase hetkeni. Säilitati peamiselt need ajaloolised paekivimüürid,” selgitab Kleimann. Järelevalvet teostas Aleksandr Pantelejev.

Ehitustööde käigus ühendati kolm laohoonet ühe katuse alla. “Siin on kokku kolm tasapinda. Ühe korrusega läksime maa alla, kuhu siis rajati parkla ja kaubanduspinnad. Maa peale jäi kaks korrust, nagu oli ka enne,” räägib Kleimann. Turu maht kasvas sellega 20 000 ruutmeetri peale.

Autoga Selverisse

Nullkorruse autoparklas on 125 kohta autodele. Balti jaama turu ja Depoo turu vahelisele alale tehti maa peale täiendavad 120 parkimiskohta, milleks saadi ruumi seal varem paiknenud plekkangaaride lammutamisega.

Kati Remmel müüb Sõbralt Sõbrale poes kasutatud riideid ja mööblit paljuski missioonitundest. 

Nullkorrusel parkla kõrval tegutseb toidukaupu pakkuv Selver, mille käes on koos müügisaali ja tagaruumidega 1900 ruutmeetrit. See on juba 49. Selver, mis Eestis avatakse.

Selveri kõrval 1300 ruutmeetril on MyFitness spordiklubi. “Uues klubis saab olema avar jõusaal, mis on varustatud tipptasemel TechnoGym seadmetega ning suur rühmatreeningute saal. Lisaks on klubis suur funktsionaaltreeningala, kus viiakse läbi rühmatreeninguid ning personaaltreeninguid,” lubab ettevõtte tegevjuht Erkki Torn.

Nullkorrusel on veel väiksemad boksid: keemiline puhastus, juuksur, lillepood, arvutiparandus, loodustoodete pood, optika ja mitmed muud.

Kala ja liha

Tänavatasapind on peamiselt toidukaupade päralt. 400-ruutmeetrises kalasaalis kauplevad seitse kala- ja mereandide müüjat. “Oleme siia ehitanud nõuetekohased külmkambrid, kala töötlemisruumid, külmletid. Kauplejatel ei ole midagi muud, kui tuua oma kaup sisse ja hakata kauplema,” räägib Kleimann.

Maris Gusev usub, et tema pererestoranis „Kniks ja Kraaps“ hakkab päeva käima 200 inimest. 

Esimese korruse peamiseks tõmbenumbriks on aga 1000-ruutmeetrine lihasaal, kus pakutakse ka piimatooteid. Seal on liha töötlemisruumid koos külmkambritega ja lihatoodete müügiletid.

Järgnevad lemmikloomapood, lillekauplus ning Kalevi kommipood. “Lisaks Kalevi traditsiooniliste maiustuste valikule leiab siit ka eksklusiivse käsitööna valmivaid šokolaadikompvekke ja -tahvleid ning käsitsi maalitud martsipanikujukesi. Kohapeal paneme kokku erineva suuruse ja kujuga kinkekarpe ostjaile meelepärastest maiustustest ning lisame sinna soovi korral ka personaalse sõnumi,” lubab Kalevi jaemüügijuht Tiina Ansperi.

Silma hakkab 32-ruutmeetriste välikioskite ala. “Kiosk on tehtud põhimõttega, et seda saab jagada kuni neljaks, aga paljud müüjad on siin võtnud pool kioskit või terve kioski,” räägib Kleimann.

Kioskites toimub mobiilide müük ja parandus, võtmete valmistamine, kingaparandus, pagari- ja kondiitritoodete müük. Nii leiab sealt Muhu Pagarid, Vahvlihaldjad, Pagarini, Hiiumaa tooted ja Kulinaaria, samuti Umami, mis müüb erinevatest maailma nurkadest pärit maitseaineid.

Kioskitele järgnevad välimüügi letid, kus saab hooajaliselt kaubelda. “Letid on kõik ühesugused. Vanal turul igaüks tõi oma leti ja siis see oli väga eklektiline ja ei paistnud kõige parem välja,” arvab Kleimann.

Paekivihoonete vahel paikneb nn juurvilja tänav, mille kohal kõrgub ümberehituse käigus püstitatud katus. “See on selline soe tsoon, kuhu me koondame juurvilja, aedvilja ja köögivilja müüjad. Nemad saavad siin kaubelda aastaringi,” selgitab Kleimann.

Esimeselt korruselt leiab veel Biomarketi ja apteegi.

Restoranidest rõivasteni

Teisel korrusel paarisajal ruutmeetril hakkavad silma Humalakoja ruumid. “Humalakoda on „brew-pub“-tüüpi ettevõtmine – see tähendab, et me kohapeal pruulime õlut ja pakume sealsamas lisaks värskele õllele ka kohalikku toitu,” selgitab ettevõtte tegevjuht Andres-Andi Sarv.

“Seadmed saabuvad Tallinna sadamasse maikuu lõpus ja juuni alguses saame tünne püsti ajama hakata,” pakub Sarv. “Senikaua, kuni me enda tünnides õlut keetma saame hakata, toodame me oma majaõlled Kolkide pruulikojas Uuemõisas.”

Humalakoja kõrvale jääb restoran “Kniks ja Kraaps”, mis on suunatud peredele, eeskätt lastele. Seal hakkavad toimuma töötoad, kus lastele räägitakse toidu tegemisest ja õpetatakse lihtsamate toitude valmistamist.

“Meil on üldpinda 189 ruutmeetrit, lisaks terrass ja lisaks ka sillaala, kus tuleb lasteturg. Siin hakkab töötama 13 inimest,” selgitab “Kniksu ja Kraapsu” vedav Maris Gusev. Kui palju korraga teenindada suudetakse? “Oleme arvestanud, et päevas võiks käia 200 inimest,” arvab Gusev.

Teisel korrusel paikneb veel Demo köök, kuhu on plaan kutsuda erinevaid kokkasid rääkima inimestele, kuidas valmistada lihtsamaid toite sealsamas turul saadaolevast kaubast.

Avaral astmelisel terrassil avanevad hunnitud vaated vanalinnale, kus silm puhkab nii Toompea lossil kui Toomkiriku tornil. Terassil on ruumi leitud toidukohtade laudadele, aga ka haljastusele ja laste mängualale.

Järgneb vanavara ala, kus on teiste seas koha leidnud E-Antiik. Väiksemates, 20-ruutmeetristes müügiboksides on end sisse seadnud jalatsi- ja riidekaupmehed. Nii näiteks hakkab silma nostalgiahõngulise Marati boks.

Kasutatud riideid ja mööblit pakub pood„Sõbralt Sõbrale“, mis tegutseb turu teisel korrusel 600 ruutmeetri peal. “Me oleme heategevuslik kristlik organisatsioon. Meie ettevõtte tulu läheb toetuseks, enamasti lastega peredele,” selgitab poe juhataja Kati Remmel.

Depoo turgu ümberehitused esialgu ei puuduta, küll vahetuvad mitmed kauplejad. 

“Meile tuleb enamus kaupa Rootsist, aga võtame ka kaupa inimestelt Eestist,” räägib Remmel. Koos Balti jaama turul avatavaga tõuseb „Sõbralt Sõbrale“ kaupluste arv Eestis 15 peale. Poekett kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidule.

Teisel korrusel üllatab külastajat Tallinki bränd Sadamarket, kus müüakse laevadel seismajäänud kaupa. “Tavapäraselt jääb kauplustes osa hooaja kaupadest või suurustest ikka müümata ning need suuname nn outleti, mis on väga soodsate hindadega. Enne Balti jaama turgu oleme sarnast asja teinud D-terminalis ning selle edu andis julgust ka laieneda,” selgitab Tallink Duty Free juhataja Aimar Pärna.

Tasuvusajaks 20 aastat

Kui suur osa 20 000 ruutmeetrist on praegu lepingutega kaetud? „Põhimõtteliselt kõik. 100% on lepingutega kaetud. Huvi on olnud suur ja oleme teinud ka head müügitööd,“ muheleb Kleimann.

„Selliseid ühepäevamüüjaid me loomulikult saame siia juurde võtta. Neid mahub meil siia kauplema küll ja veel, kes soovivad üürida päevaks müügileti kas õues või teisel korrusel riidealal,“ lisab Kleimann.
Turukompleksi investeeriti kokku 24 miljonit eurot. Sellest 60% moodustab laenuraha Swedbankist, ülejäänud on omanike enda raha. Investeeringu tasuvusajaks kalkuleerib Kleimann 20 aastat.

Kas sedavõrd pikka tasuvusaja tõttu kõhe tunne ei ole? “Ikka on. Oleme siin võtnud riske. Ei ole sellist asja varem teinud. Oleme küll edukalt arendanud kaubanduskeskuste projekte, aga selline turg on meie jaoks esmakordne,” ütleb Kleimann.

Varasemalt on Astri Grupp arendanud Tartu Lõunakeskust, Narvas Astri ja Fama keskust ning Pärnus Pärnu keskust. Balti jaama turg on ettevõtte viies suur arendus.

Kleimann lubab, et Balti jaama turule minekuks ei pea tulevikus ilmtingimata kohale kõndima. “Seda kaupa, mida siin Balti jaama turul müüakse, saab osta e-turult ehk siis kodust lahkumata.”

TEAVE: Depoo turg säilib
• Balti jaama kõrval ei oma Astri Grupp üksnes Balti jaama turgu – ettevõttele kuulub ka mõnesaja meetri kaugusele jääv Depoo turg, mille kogu territooriumi pindala on kaks hektarit. Selle hoone ehitati 1894, algselt remonditi seal vedureid.
• “Siin on erinevad hooned. Me oleme seda territooriumi korrastanud. Need kauplejad, kes täna seal kauplevad, need saavad oma kauplemist jätkata,” lubab Kleimann.
• Küll kolivad paljud Depoo turu toidukaubad uuendatud Balti jaama turule ümber. “Depoo toidutänav, kus on toidukonteinerid, nemad küll jätkavad seal,” ütleb Kleimann.
• Depoo turul tühjaksjäänud pindadele kolivad uued üürnikud. “Siin on paar Eesti disainerit, kes toovad oma kontorid ja salongid sinna. Sinna suurde halli me ootame kasutatud riietega kauplejaid,” räägib Kleimann.