Kuusalu valla mereäärsete maade pärast on jälle üks kohtulugu käimas. Kuidas see lõppeda võib, ei oska keegi ette öelda. Kas kaotavad põlised tammed ja põline omanik või kaotab “uusmaasaaja”.

Mati Vompa on kauni Valkla ranna ja Valkla oja vahel igipõliselt elanud. Vähemalt nii kaua, kui ise mäletab.

“Isa ostis siia 1949. aastal maja. See on olnud meie pere põline kodu, nii kaua kui mina mäletan,” ütleb elus kolme m-tähega ametit pidanud mees. Ta on olnud meremees, miilits ja mesinik.
Võiks nüüd juba ameteid pidamatagi rahulikult elada, aga mure on tulnud hoopis mujalt. Tegelikult küll omast külast. Otse tema akende all kasvavate põlistammede taha, Valkla oja lammile, on Kuusalu vallavolikogu kinnitanud detailplaneeringu, mis lubab uue eramu ehitada sinnasamasse põlistammede asemele, Valkla oja lammile. Miks volikogu poolt 28.augustil 2013 selline otsus vastu võeti, Mati Vompa ei tea. Arvab, et volikogu pealiskaudsusest.

“Vallavanem ütles, et tuleb ära teha. Ja tehtigi ära,” leiab Mati Vompa.

Jäi hiljaks

“Kõik on tehtud seaduse piires. Omandireformi käigus oli mõlemal naabril võimalik see krunt erastada, nii Mati Vompal kui üle maantee elaval tuntud kunsiteadlasel Juhan Maistel. Juhan Maiste esitas avalduse, Mati Vompa mitte,” kinnitab vallavanem Urmas Kirtsi, tüdinenult juba tülidest selle kinnistu pärast.

“Ma ei saanud omal ajal erastada, olin siis merel,” mäletab Mati Vompa aastatetagust lugu. “Ka ei öelnud mulle keegi, et erastada võimalik on,” ei vaidlusta Mati Vompa aastatetagust erastamisprotsessi, kahetseb vaid, et ise selles ei osalenud.

Ometigi protestib igipõline Valkla elanik volikogu antud loa vastu tema lähinaabrusesse oja lammile eramu ehitada.

“Valkla oja on põline lõhelaste kudemiskoht, see krunt jääb kitsede rännuteele, maatee ja maja vahele jääv vahemaa on liiga väike, ei vasta tervishoiunormidele. Pealegi – ja see on kõige tähtsam! – asub kõnealusel maal tükk vana mõsamüüri.

“Kuidas saab kunstiteadlane, kes kirjutanud ka suure lugejamenu pälvinud ülevaateraamatu Eesti mõisatest, minna nüüd isiklikust kasuhimust kantuna meie pärandkultuuri kallale,” põrutab Mati Vompa.
“Selliseid “pärandkultuuri” sammaldunud jäänukeid on meil igas talus mitu,” naerab vallavanem Urmas Kirtsi. Ja jätkab tõsinedes: “Kõik mis on tehtud, on tehtud seaduslikult. Juhan Maiste sai maa seaduslikult.“

„Detailplaneeringu järgi ei tule ehitatav maja Mati Vompa kinnistule lähemale normatiivides ettenähtust. Ja vaevalt, et uus krundiomanik põliseid tammesidki puudutab. Iga vähegi normaalselt mõtlev inimene säilitab kodu juures põlispuud, kõrghaljastuse,” on vallavanem kindel.
Samas ütleb Urmas Kirtsi, et inimesena mõistab ta Mati Vompat täiesti – keegi ei taha ju, et talle teine maja koduakna alla ehitatakse. Eriti kui sa oled oma kodukrundil terve elu uhkes üksinduses toimetanud.

Kohtuvaidlus jätkub

“Samas pean ma toimima seadustele vastavalt. Ja kui ühegi takistust ei ole, on omanikul oma elamumaale õigus eramu ehitada. Iseendale ja oma perele. Või ka müügiks,” ütleb Urmas Kirtsi.
Just see “müügiks ehitamine” ei annagi Mati Vompale rahu. Ei tea ju, kes elupõlisele valklalasele naabriks tuleb.

“Vaevalt et looduse keskele soetab endale maja inimene, kes loodusest ei hooli. Linnas või linna lähedal on selleks piisavalt vaba elamispinda,” arvab vallavanem.

Igal juhul on Mati Vompa otsustanud jätkata kohtuteed. Sest tema enda kinnitusel on ta kaevanud kõikvõimalikesse instantsidesse. Saatnud kirja Harju maavalitsusse, kohalikku vallalehte Sõnumitooja (kus see kohalik terav probleem, nagu ikka, tõstatamata jäi). Ja nüüd on otsustanud pöörduda Tallinna Halduskohtusse.

Vallavanem Urmas Kirtsi kinnitusel on neil juba üks kohtuvaidlus Harju maakohtus läbitud, ringkonnakohus aga kaebust menetlusse ei võtnud. Mati Vompa advokaat sügisel ees ootava kohtuprotsessi tulemusi prognoosida ei tahtnud.

“Mati Vompa on visa eesti mees. Kui raha on, siis miks mitte advokaatidele maksta ja kohut käia,” arvab vallavanem Urmas Kirtsi.