Paldiskisse ujuvkai ja hiljem gaasiterminali rajamiseks käed löönud Alexela ja Infortar lubavad, et hiljemalt novembris saab sinna tuua LNG (veeldatud maagaasi) ujuvterminali, mis võimaldab Värskas Venemaalt Eestisse tuleva maagaasitoru kraani kinni keerata.

Alexela juhatuse liikme Marti Hääle kinnitusel võinuks selle kraani tegelikult kinni keerata juba ammuilma, kui läinud kümnendi lõpus oleks Euroopa Liit ja Eesti riik otsustanud Eestisse oma LNG-terminali rajamise kasuks. Seda aga ei tehtud, ka soomlased polnud kuigi agaralt asja kallal, küll aga rajati terminal Leetu Klaipeda sadamasse, Lätti aga ehitati Inčukalnsi gaasihoidla, kus ka Eestil on võimalik hoiustada oma strateegiliselt vajalikku gaasivaru.

LNG-varustus tuleb novembriks

Nüüd viis Ukraina sõjast ja Venemaale kehtestatud sanktsioonidest tulenev kriisiolukord selleni, et aprillikuu alguses leppisid Alexela ja Infortar kokku rajada Paldiskisse võimalus tuua merel seisvast LNG ujuvterminalist maale juba gaasistatud maagaas ja juhtida see samas asuva kompressorjaama kaudu Soomet Eestiga ja Eestit Lätiga ühendavasse Balticconnectori gaasitorusse.

„Kuigi tempo on maailmarekordit vääriv, teeme kõik endast oleneva, et esimeseks novembriks terminal töötaks. Eks sel teel ole palju proovikivisid, mida on vaja ületada, mõned on sellised, mida me teame ja mõned tulevad ilmselt ka ootamatult, aga Alexela ja Infortari ühine otsus on see projekt ellu viia,“ märgib Marti Hääl.

„Püsiva infrastruktuuriobjektina rajame merre 700 meetri pikkuse haalamiskai ja gaasitoru, mis õhendab seda kaid kompressorjaamaga. Selle, ehk siis esimese etapi maksumus on 40 miljonit eurot. Teine etapp, mida hakkame kohe selle järel ellu viima, võimaldab kalli rendihinnaga ujuvterminalist võimalikult kiiresti lahti saada. See tähendab, et kaldale tuleb ehitada LNG taasgaasistamise jaam. Loodame, et see peaks valmis saama hiljemalt 18 kuuga. See aeg sõltub tehnoloogiatarnetest ja praegu ei julge keegi selles osas kindlaid prognoose teha.“

Võimaldab tuleviku energiavarustust

Oma taasgaasistamise jaam võimaldab ujuvterminali rendi ära lõpetada ja laadida gaasi maha juba tavalistelt LNG-tankeritelt, mis oleks märksa odavam. Neid on maailmaturul palju, erinevalt ujuvterminalidest, mis võimaldavad veeldatud gaasi taas gaasilisse olekusse viia. Selliseid on maailmas vaid 19 ning nendestki vaid paari-kolmega on võimalik praegu nende Eestisse saamiseks läbirääkimisi pidada. Taasgaasistamise jaama kaudu saab lasta gaasi torujuhtmesse või siis laadida autodele, kuna paljud gaasitarbijad asuvad kohtades, kuhu torugaas ei ulatu.

Ujuvterminali hakkab gaas suure tõenäosusega tulema kahest maagaasi veeldamise ehk LNG tootmise tehasest, mis paiknevad Ameerikas Mehhiko lahe ääres. Hääl lubab, et tehakse kõik endast olenev, et sinna ei satuks mingite skeemide kaudu algselt ikkagi Venemaalt pärit maagaas.

Marti Hääl on seda meelt, et Alexela ja Infortari asjatundlikkus sobib kokku sedasi, et Alexelal on kogemused terminalide, kütuste ja üldse energeetikaga, Infortaril aga suurte ja kallite laevade ostmise ja majandamise vallas.

„Kuigi tempo on maa-ilmarekordit vääriv, teeme kõik endast oleneva, et esimeseks novembriks terminal töötaks.“ Marti Hääl

Ta ei oska öelda, kas kunagine plaan peaks millalgi realiseeruma selles mahus, nagu viidi aastatel 2017–2018 läbi keskkonnamõjude hindamine. Praegu on plaanis tööd, mis projekteeritud sellises võtmes, et tulevikus saaks fossiilne LNG asenduda bioloogilise LNG või hoopis sünteetiliste gaasidega, olgu selleks siis vesinik või muud taastuvatest allikatest toodetud gaasid.

Linnusõbrad nõuavad keskkonnamõjude hindamist

Terminal tuleb avalik selles mõttes, et selle kaudu võivad gaasi osta kõik piirkonna gaasimüüjad.

„LNG-terminal ei pane meid fossiilsest maagaasist sõltuvusse, vaid vastupidi – see annab võimaluse mitte pöörduda tagasi kivisöe, põlevkivi ja raskeõli juurde, mis rohepöörde kontekstis oleks ju vastassuunas liikumine,“ räägib Hääl.

„Ujuvterminali maht on selline, et see katab ära regiooni vajaduse. Torujuhtmed lähevad Paldiskist Soome ja Läti suunas ning nende torude võimekuse järgi on dimensioneeritud ka terminali võimekus.“

Ta lisab, et kuna Balticconnectoris saab gaas liikuda mõlemat pidi, siis näiteks Soome saaks Paldiski terminali käivitumise järel selle kaudu rahuldatud umbes 80% oma gaasivajadusest. Kui sinna juurde panna Hamina kaldapealne terminal, mille rajas Soome Alexela ja mida praegu käivitatakse, siis peaks põhjanaabrite maagaasi nn tipuvajadus olema kaetud.

Kohe, kui Alexela tuli välja oma terminali rajamise plaaniga, teatas Eesti Ornitoloogiaühing, et seda saab teha vaid Pakri poolsaarel ja merelahes kõiki keskkonnamõjude hindamise protsesse uuesti läbi viies.

Marti Hääl ütleb, et kõik, mis vaja, saab ka hinnatud ja selle kallal töö käib.

„Oleme ainus terminaliprojekt, mille puhul on kõik mõjud korduvalt hinnatud,“ märgib ta. „See, mida praegu valmis teeme, on alla poole sellest mahust, millele me keskkonnamõjude hindamise juba tegime. Ornitoloogiaühing on seda ka varem kohtus vaidlustanud ja jäänud kõigis astmetes kaotajaks. Minu arust on nende suhtumine kiuslik, aga võin kinnitada, et meie praegu rajatav maht on palju väiksem sellest, mida planeerisime ja mille kohta sai ka hindamine tehtud.“