Esmaspäeval andsid ühinevate omavalitsuste – Saue linna ja valla, Kernu ja Nissi valla – esindajad maavanem Ülle Rajasalule üle ühinemislepingu koos mahuka ühinemisdokumentide kaustaga ning palvega see maavalitsuse poolt heaks kiita ja vabariigi valitsusele kinnitamiseks esitada.
“Pikk ja keeruline protsess, mis algas kolm aastat tagasi, hakkab lõpule jõudma, omavalitsuste elanikud on oma sõna öelnud, volikogud ühinemistahet kinnitanud,” ütles maavanemale mahukat dokumendikausta andes ühinemise üks eestvedajaid, Saue vallavanem Andres Laisk.
Ülle Rajasalu tunnustas ühinejate üksmeelt ja tegutsemistahet – sündimas on uus jätkusuutlik omavalitsus, kus elab 21 000 elanikku ja mille keskus saab olema Sauel.
“Kuigi ühinemisläbirääkimisi peavad Eestimaal peaaegu kaks kolmandikku omavalitsustest, jõudsid neli Harjumaa omavalitsust ometigi esimesena olulisse vahefinišisse,” sõnas maavanem. “Minu soov tekkiva suurvalla juhtidele on, et esimesel kohal oleks nende tegemistes ikka mõtlemine inimesele, vallakodanikule. Kõiki elanikke suurvallas on võimatu tunda, aga nende mured ja probleemid tuleb ikka ja igal juhul ära tunda.”
Kui toimub võimupööre
Kas on ka siis suurvalla teke kindel, kui mõnes vallas toimub võimupööre, volikogus võtab võimu uus koalitsioon, kes ühinemist ei toeta?
Ülle Rajasalu: “See küsimus polegi seadusega täpselt reguleeritud. Kui ka maavalitsus ja vabariigi valitsus on ühinemise heaks kiitnud, siis sellele enam põhimõtteliselt tagasikäiku anda ei saaks.”
See tähendab, et maavanem peaks dokumentidega valitsusse kiirustama ja valitsus ruttu otsuse langetama…
“Kui me nüüd mõne omavalitsuse althüppamise pärast kiirustama hakkame, siis tunnistame ühinemisprotsessi nõrkust. Sel pole mõtet, rahvas ja rahvaesindajad volikogudes on oma sõna öelnud, liitumisleping pole nii nõrk, et kartma peaksime,” uskus Andres Laisk.
Andres Laisk vallajuhiks?
Tekkiv uus omavalitsus saab arvutuste kohaselt riigilt toetust 2,5 miljonit eurot. “Eks me ole läbirääkimiste käigus ka läbi arutanud, kuhu seda raha kulutada. Kindlasti läheb osa uue sümboolika väljatöötamiseks. Lõviosa tahame kulutada aga Sauele uue vallamaja püstitamiseks,” kinnitas Kernu volikogu esimees Kuldar Paju. Lõplikku otsuse raha kulutamise kohta peab tegema aga ikkagi valitav 27-liikmeline volikogu.
Kes hakkab seal vallamajas tähtsaimal toolil istuma, kes saab uue suurvalla vanemaks?
“Eks ikka ettevõtlik noorepoolne mees, kes ka neid läbirääkimisi vedas,” viitas Kernu vallavanem Enn Karu Andres Laisale.
“Selle küsimuse saab otsustada ainult valitav volikogu,” ei välistanud Laisk seda võimalust. “Samas – kindlasti hakkavad suurvallas enam rolli mängima poliitilised parteid, valimine muutub erakonnapõhisemaks, kui oli väikevaldades, kus domineerisid valimisliidud,” arvas IRLi kuuluv Laisk.
Keila marginaliseerub?
Mis saab Saue linnast, kui tekib suur Saue vald? Kas linnaõigused kaovad? Vastus on ühinemisdokumentide kirjas: Saue säilitab linna õigused – välja arvatud oma eelarve – ka linnavanema uhke kett jääb alles. Nüüd hakkab seda pidulikel puhkudel kandma ainult Saue vallavanem.
“Minu jaoks on olulisem küsimus, mis saab seni Lääne-Harjumaa vaieldamatuks tõmbekeskuseks olnud Keilast. Kas Keila hakkab marginaliseeruma?” arutles maavanem Rajasalu.
“Kui tekib teine tugev keskus kõrvale, on loomulik, et Saue võtab osad funktsioonid enda kanda,” arvas Andres Laisk.
Ka pole veel kindel, et suurvald tuleb just sama suur, nagu see esialgu kavandatud on. Osa Läänemaaga külgnevad Nissi valla külad soovivad Läänemaa alla.
“Rahva tahet tuleb arvestada,” kinnitas Nissi vallavanem Peedo Kessel. “Pealegi – kaotada 21 000 elanikust 200 pole nii valus, kui kaotada 2000 inimest. Suures vallas on ka selliseid küsimusi lihtsam lahendada, olla juhina tolerantsem,” uskus Kessel.
Töörühmad alustavad
Omavalitsuste juures tegutsenud ühinemiskomisjonid, mis koosnesid peamiselt poliitikutest – volikogu liikmetest ja valla kõrgematest ametnikest – on oma töö lõpetanud, maikuust alustavad tööd ametnikega töörühmad, kes peavad välja töötama suurvalla ühtse arengukava, juhtimismudeli jne. Uus suurvald astub jõusse peale peale järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi oktoobris 2017.
