Numbreid on meie elus palju – vanus, kuupäev, suhete arv, palganumber, laste arv… Terve numbrirägastik. Ja kõik need arvud mängivad meie elus suurt rolli.
Kas oleme mõelnud aga sellele, miks igaüks meist seab ise numbri esikohale? Mõned arvud on meie jaoks koguni nii olulised, et neist võib saada kinnisidee, elu mõte. Miks on see nii? Miks seab naine oma elus üldjuhul esikohale teised numbrid kui mees?
Nii mõtiskleb vabakutseline näitleja ja lavastaja Liia Kanemägi, kellele endale muutusid numbrid eriti oluliseks läinud sügisel, novembris. Siis hakkas ta rakendusteatri Tuum uue projekti tarvis naistelt intervjuuvormis lugusid koguma. Sellest sündiski lavastus „Naise ja numbrid“, mida kevadel mängitakse vähemalt kuuel korral üle terve Eesti. Oma loo lavastuse jaoks kõneles enam kui 30 naist. Teatrilavale jõuab neist seekord tosin. Ja võib öelda, et kõik on lood elust endast.
Kuidas sündis lavastus?
Lavastaja selgitusel said projektis osalejad ise valida, kas nad räägivad oma lugusid avalikult või anonüümselt, kas soovivad minna lavale või hoida tagaplaanile. Igal juhul on sellises vormis lugu, kus mitmesuguseid teatrivõtteid kasutades aidatakse naistel oma elusid avada, kõige siiram, ausam ja otsekohesem teater, tõdeb lavastaja. „Mõnest asjast oma elus ei tahagi rääkida, lihtsam on seda tantsida või joonistada. Suures plaanis tuleb siis appi draamatehnika, mis aitab teatritrupil oma lugusid ilmutada.“ Liia Kanemäe kõrval on lavastuse valmimisel kaasa löönud rakendusteatri juhendaja Mariliis Peterson, dramaturgid Triin Simson ja Mihkel Seeder ning kunstnik Triin Simson.
Kes on näitlejad?
Nii nagu naiste lood on ehedad ja erisugused, nii on ka loo rääkijad või kõnealused naised ise pärit mitmetest Eesti paikadest ega ole kutselised näitlejad. Igaüks neist mängib seda osa, mille ta on kirjutanud ja analüüsinud, läbi tunnetanud. Ainult üks lugu on teatrile annetatud, see on lugu koduvägivallast. Naine, kes selle jutustas, ei tahtnud tulla lavale oma kogemust veel kord avalikult läbi elama, meenutab lavastaja.
„Rakendusteatri tegemine pole maailmas midagi uut. Seda meetodit kasutatakse näiteks kogukonna probleemidele tähelepanu juhtimiseks või teatud grupi murekohtade avamiseks. Oluline on kogukonna sees tekkiv usaldus ja toetus,“ kõneleb Liia Kanemägi. Sellepärast mängitakse lavastust ka Eestimaa eri paikades, reeglina seal, kust mõni lugu pärit on, kust on tulnud „näitleja“ ise. Et tekiks äratundmisrõõm. Või mõni muu emotsioon, mis teatriga kaasas käib.
Kommentaar, Anne-Ly Sumre, Saue valla kommunikatsioonijuht, lavastuses „Naised ja numbrid“ kaasalööja
Küllap ma kooliajal lavale sattusin ja gümnaasiumi lõpetamisel pidasin aktusel kõne ka, aga üldiselt on mul pigem avaliku esinemise foobia. Selles projektis osalemine on mõnes mõttes paras eneseületus.
Aga teater kui meedium on mulle eluaeg meeldinud. Ja lugude inimene olen ma nagunii. Mulle meeldib neid kuulata, korjata ja kirjutada.
Sellepärast olin algusest saati võlutud selle teatritüki loomise protsessist. Tulid kokku inimesed, võõrad ja eri pagasitega, hakkasid tasapisi end avama ja rääkima asjust, mis neid naisena elus kõnetab. Erisugused rollid, kogemused, probleemid, unistused. Kõike seda juhendatud grupimeetodi kaudu, mida kasutatakse tavaliselt nii teraapias kui ka koolitustel, et tekitada ühist mõtteruumi.
Selles protsessis oli põnev osaleda ja seda ka jälgida. Paljud meist on tunnistanud, et mõneti see oligi teraapiline. Kõva häälega oma mõtteid väljendades ja peegeldusi jagades võivad paljud asjad ka selgemaks saada. Ma julgen öelda, et minu jaoks ehk oligi see loomise protsess inspireerivaim osa.
Etendus „Naised ja numbrid“ toimub
• 15. mail ja 20. mail kell 19 Tallinna rahvaülikooli saalis Vene tn 6,
• 21. mail kell 19 Laagri Mustkunstiteatris,
• 27. mail kell 19 Haapsalu kultuurikeskuses,
• 29. mail kell 19 Tapa kultuurikojas,
• 5. juunil kell 19 Kellerteatri virtuaalsaalis. Seda etendust saab vaadata nii kohapeal kui ka veebi kaudu. Etendusele järgneb arutelu.
• Kuna üle-eestilist ning pealegi asjaarmastajate gruppi oli väga raske kokku saada, siis tehti enamik proove Zoomis.
• Rahastada aitasid Briti nõukogu, Tallinna linn ja Eesti kultuurkapital.
