Eestis oli 2018. aastal 1535 majutusettevõtet, kus oli 24 983 tuba ja 61 193 voodikohta. Neist Harjumaal väljaspool Tallinnat paiknesid 109 majutusettevõtet 1411 toa ja 3758 voodikohaga.
Kus turistid käia soovivad? “Palju külastatakse Laulasmaa ja Viimsi SPA-d. Keila-Joa ja Türisalu on palju külastatud looduskaunid kohad. Nii sise- kui ka välisturistide seas on väga armastud Arvo Pärdi keskus,” selgitab Visit Estonia uuringute koordinaator Piret Kallase.
“Harjumaal saab harrastada ka linnalähedast mõisaturismi, näiteks käia Kõltsu mõisa kontserditel või Padise mõisas. Sukeldujatele on maiuspalaks Rummu karjäär. Siseturistidest peredele on suviti aktuaalne Vembu-Tembumaa,” jätkab Kallase, kelle arvates jätkub Harjumaal külastatavaid kohti igale maitsele.
Esinduslikkus ja sära
Harjumaal on kõige enam majutuskohti – tervelt 22 – Lääne-Harju vallas. Nendest omakorda kõige suurem on Laulasmaa SPA. Hotellijuht Anne Mallene sõnul on neil tube kokku 147, voodikohti 294.
Laulasmaal ööbimisel kindlat hinda ei ole. “Hind sõltub täituvusest ja kindlasti ka klientidest, näiteks turismifirmadele on ta odavam kui individuaalidele. Aasta keskmine hind koos hommikusöögi ja veekeskuse kasutamisega on 80,” täpsustab Mallene.
Laulasmaa SPA täituvuseks nimetab Mallene 61,99 protsenti. Miks ikkagi inimesed Laulasmaale tulevad? “Ilus loodus, hea toit, konverentsiruumid ja hea spaakeskus,” arvab hotellijuht.
Saue vallas on majutuskohti 12. Mõisaturismi ühe sihtkoha ehk Kernu mõisa peahoones leiab 4 sviiti ja 12 numbrituba, lisaks 12 numbrituba vanas tallihoones. “Maksimaalselt majutame Kernu mõisas ära ligikaudu 90 külalist,” selgitab tegevjuht Meelis Kolk.
Sõltuvalt toast maksab ööbimine Kernu mõisas 55 kuni 240 eurot. Samas tunnistab Kolk, et majutuse osakaal mõisa tuludest on seni olnud tagasihoidlik. “Peamine käive tuleb mõisa ruumide rendist ja toitlustusteenuse pakkumisest,” väidab ta.
Kernu mõisa tõmbavad inimesi kontserdid ja teatrietendused. “Samal ajal leiavad tee meieni peamiselt erinevad ettevõtted, kes tulevad siia oma seminare, koolitusi ja nõupidamisi läbi viima,” ütleb Kolk.
Ööbis 179 610 turisti
Eesti majutusettevõtetes ööbis 2018. aastal 3,59 miljonit turisti, kellest 1,45 miljonit olid siseturistid ja 2,14 miljonit välisturistid.
Koore nopib endiselt Tallinna linn, kus eelmisel aastal ööbis 1 715 008 turisti, kellest 252 282 olid siseturistid, 1 462 726 välisturistid. See teeb 48 protsenti ööbimiste koguarvust.
Harjumaal väljaspool Tallinnat ööbis mullu kõigest 179 610 turisti, kellest 118 566 olid siseturistid ja 61 044 välisturistid. Turistide koguarvust moodustab see vaid 5 protsenti.
Eesti Panga andmetel kulutasid välisturistid 2018. aastal Eestis kokku 1,98 miljardit eurot, mis on 5 protsenti enam kui 2017. aastal. Pole teada, kui palju sellest rahast jäi Harjumaale, sest sellist infot regiooniti ei koguta.
Küll on teada, et kui Eesti majutusetevõtted teenisid 2018. aastal majutusteenuste müügist 256,81 miljonit eurot, siis Harjumaale väljaspool Tallinnat tuli sellest 9,69 miljonit eurot ehk tagasihoidlikud 3,7 protsenti.
