Raskustunne kõhus, iiveldus ja vajadus peolauas salaja püksinööpi järele anda, need tunded tekitavad tohutult ebamugavust, võtavad ära heaolutunde ning rikuvad rõõmsa peomeeleolu. Ära tee endale karuteenet, ikka tasa ja targu.

Et jõululaua taga oma söömist piirata ja tervist säästa, kehtib soovitus „tark ei torma“. Signaali liikumine maost ajju võtab aega – süües aeglaselt ja rahuliku tempoga ning kuulates oma keha väldid ülesöömist.

Kui tekib tunne, et kõht on täis, siis kõht ongi päriselt täis ja taldrik enam täitmist ei vaja. Väldi ülesöömist, sest tegelikult on ju see tunne ebamugav. Ära pane end sellisesse olukorda, see on miski, mida saad ise muuta ja kontrollida.

Tarbi mõistlikult

Personaaltreener ja toitumisnõustaja Janika Koch-Mäe soovitab peolaualt võtta iga toitu ainult veidike – alati saab juurde võtta. „Ei mõtet kuhjata taldrikut erinevaid asju täis, sest siis tunned survet see kõik ära süüa. Lastele antav õpetus „võta ainult nii palju, kui jaksad ära süüa“ kehtib ka täiskasvanute puhul – ebamõistlik on toitu ära visata ja samuti ka kõike ära süüa,“ annab Janika nõu.

Toitumisnõustaja ja personaaltreener Jaanika Koch-Mäe. Foto erakogu 

Teadvusta oma suhtumist. Kui oled näiteks jälginud oma toitumist või toitunud mõne toitumiskava järgi, ja kui jõuluõhtul nüüd lubad endale rohkem, siis see tähendab, et lubadki natukene rohkem. Mitte nii, et kui juba läks natuke üle piiri, las minna siis kõik. „Me ju ei talita näiteks autoga ka nii, et kui läks üks rehv puruks, siis torkame kõik teised kolm ka katki. Nagunii sõita ei saa ja las minna siis juba kõik,“ toob terapeut Mari Pukk näite.

Mida võtta ja mida jätta?

„Olen seda meelt, et kõike võib võtta, pigem on asi kogustes. Kedagi ei ole ülekaaluliseks teinud tükike kooki või seapraadi,“ räägib Janika. Taldrikureegel kehtib ka jõululaual – poole taldrikust peaks katma juurviljad ja salat, veerandi lisand (kartul, riis vms) ja veerandi taldrikust liha.

Lastele antav õpetus „võta ainult nii palju, kui jaksad ära süüa“ kehtib ka täiskasvanute puhul – ebamõistlik on toitu ära visata ja samuti ka kõike ära süüa.

Kuna Eesti traditsiooniline jõulupraad on pigem rasvarohke, võiks magustoiduks kaaluda ananassi või papaiat: mõlemad puuviljad sisaldavad rasvade seedimist abistavaid ensüüme, mis aitavad rammusast toidust tulenevat raskustunnet maos kergendada.

Kui jääd jõululauda pikemaks istuma, kõht on juba täis, aga jutu sees ikka muudkui käsi haarab kõige järgi, mis laual on, siis pane oma käitumist tähele ja küsi endalt vahest, kas sa tahad seda, kas kõht on veel tühi või näksid lihtsalt harjumusest?

Ole nutikas ja tõsta rammusamad ampsud enda käeulatusest eemale ja jäta enda lähedale tervislikumad suupisted, mis täidavad kõhtu, aga ei anna nii palju kaloreid.

Et tasakaal säiliks

Kindlasti tuleb ka pühadeajal,nii nagu argipäeval, tarbida rohkem puu- ja juurvilju, et lisada toitulauale kiudaineid, mis täidavad kõhtu ja aitavad seedimisel kaasa. Tuleks ka piirata alkoholikoguseid – sealt saadavad kalorid on energia.

Mine pühade ajal perega jalutama, kelgutama, suusatama. Liikumine kiirendab ainevahetust, kulutab kogutud energiat ja annab positiivseid emotsioone ning mõnusa värske oleku.

Tasakaalu on raske säilitada, kui meil on tavapäraselt raske ära tunda täiskõhutunnet ja oleme kimpus emotsionaalse söömisega. „Jõulud on ilus aeg, kus me külastame oma vanemaid ja perekondi. Alati ei ole meil vanematega või sugulastega nii head ja vabad suhted. Vahel nad omamoodi sütitavad meid oma ütlemistega ja toovad meis esile negatiivseid mälestusi ja tundeid. See on koht, kus meie sisemus võib reageerida. Tekib kas viha või kurbus või mõni muu emotsioon, mida me ei saa ju jõululauas välja näidata ja surume endas alla,“ räägib Mari Pukk.

„Siinkohal on toit ja ka alkohol need head vahendid, millega endas midagi alla suruda või kompenseerida emotsionaalset tühjusetunnet, mida näiteks vanemad meis tekitavad. Aitab teadlikkus. Kui tunned, et sees hakkab keerama mingi emotsioon, siis võta natukeseks iseendaga aeg maha,“ ütleb Mari.

Tark ei torma, võta aega nautimiseks. Foto Pablo Menchan Montes 

Tema sõnul ei pea tingimata eemalduma, pigem jälgi nii inimesi enda ümber kui ennast ning ürita vaadelda kõrvalt, mis on see, mis sind ärritas, teadvusta seda ja tunnista endale.
„Võib-olla jõululaud ei ole kõige õigem koht oma pahameele väljavalamiseks kõigi ees, aga see on koht, kus saad end jälgida, mis on see järgmine hingeline teema, millega võib-olla peaksid tegelema,“ lisab Mari.

Vahel on hea omakeskis partnerile või lähedasele jagada, mis emotsioon sinus üles kerkis. Tunnistamine on juba pool võitu ja maandab emotsionaalset ülesöömist.