13.-15. märtsini peeti Aruküla rahvamajas maakonna kooliteatrite festivali. Kolme päevaga esitati kokku 25 erinevat etendust. Kui alg- ja põhikoolide vanuseastmel oli kummaski kümme etendust, siis gümnaasiuminoortel oli neid viis. Parimad olid žürii hinnangul kahel korral Viimsi gümnaasium ning põhikoolidest Kolga.

Vaatamata virtuaalmaailma pealetungile ning kurtmisele, et koolilapsi ei huvita enam miski peale nutitelefoni, oli festival päeva täis ehtsat teatrit. Kõigil kolmel päeval oli žüriis teater Kehra Nukk juht Margit Aasmaa. Tema hinnangul on Harjus kooliteatrite tervis hea.

“Mängida tahetakse. Seda just alg- ja põhikooli vanuses. Gümnaasiumitruppe on veidi vähem,” ütles Aasmaa. Maakonna kooliteatreid on ta jälginud aastaid ning naist üllatada on juba raske. Aga seekordne üllatus oli uute koolide lisandumine. “Laagri ja Muraste olid minu jaoks uudised. Vanad tegijad ehk Viimsi, Kolga, Kuusalu ja Maardu on ka kenasti olemas. Seega tuleviku pärast muretsemiseks põhjust pole,” rõõmustas Aasmaa.

Tema sõnul oli hindamise töö oli raske ning võrdseid truppe väga palju. “Pidime parimad valima, kuigi kõik olid tublid,” rääkis ta.

Küll kahetses Kehra teatrijuht, et paljud koolitrupid olid valinud esietenduse paigaks just festivali. “Lastel läks kohati veidi raskeks. Kogemusi ei olnud. Aga nad olid tublid,” kiitis Aasmaa.

Luule kui draamatekst

Esimene päev kuulus algklasside näiteseltskondadele, keda saabus Arukülla kümme. Kui kõik etendused vaadatud, tegi kolmeliikmeline žürii kokkuvõtteid. Lisaks Aasmaale hindasid tükke Angela Allik ja Tarvo Krall. Peapreemia anti seekord Viimsi kooli laste näitetrupile “Wilhelmine”, kus mängisid kolmanda klassi lapsed. Nad esitasid Kersti Merilaasi luulekava “Must ja valge” ning selle lavastas Maarika Koks.

“Väga hea valik ning suurepärane esitus. Etendust mängiti nii hästi, et luule mõjus draamatekstina. Nad jäid kohe silma,” kiitis naine.

Viimsisse läks ka parima lavastaja preemia. Selle pälvis Külli Täht koos algklassi trupiga “Eksperiment” Kersti Merilaasi ja Kalju Kanguri luulekava “Ootus” eest. Parim naisnäitleja oli Darina Maslova Vaida põhikooli näiteringist “Kilplased” ja meesnäitleja Johan Lillenberg Kolga kooli 1. klassi näiteringist “Kalli-Kalli”.

Viimsi kooli laste näitetrupp “Wilhelmine” rõõmustamas algklasside peapreemia võitmise järel. Vasakul žürii liige Tarvo Krall. 

Põhikoolidest oli Arukülas samuti kümme truppi üle Harjumaa. Lisaks Margit Aasmaale hindasid õpilasi Keiu Kess ja Margus Abel. Peapreemia viis koju Kolga kooli näitetrupp “Kohal-olijad”. Nad esitasid August Gailiti tüki “Libahunt”. Lavastas Teje Varul. “Kitzbergi “Libahunti” teame kõik. Aga Gailiti oma ei teadnud mina kohe mitte,” kommenteeris Aasmaa. Suhteliselt tundmatu näidendi suutsid õpilased aga väga huvitavalt lahendada. “Oli selline kummaline etendus. Lapsed olid laval kattelooride all, mis lisas toimuvale müstikat. Meile tundus asi väga huvitav,” kiitis naine.

Tšehhov tänases päevas

Parim lavastaja põhikooli vanuses oli Külli Täht Viimsi Eksperimendiga. Taas tõi preemia luule, seekord Kersti Merilaasi, Kalju Kanguri ning Jan Teeveti looming. Parimaks naisnäitlejaks valiti Kristina-Margot Trepp Kuusalu põhikooli näiteringist ning meesnäitlejaks Andreas Možajev samuti Kuusalust.

Kõige vanemad ehk gümnaasiumiastme trupid esinesid 15. märtsil. Nende esinemisi hindasid Margit Aasmaa, Keiu Kess ja Taavi Tõnisson. Taas riisus koore Viimsi näitemänguseltskond ehk trupp Eksperiment. Külli Täht lavastas Anton Tšehhovi aegumatu klassika “Kajakad”. Selle tegevus oli aga toodud tänapäeva.

“Vahva lahendus. Tšehhovi aeg on aktuaalne ka praegu. Meid žüriis köitis ka etenduse teksti puhtus ning selgus. Väga tore ja hea etendus,” kiitis Aasmaa. Sama tükk pälvis ka parima nais- ja meesnäitleja tiitli, vastavalt Emily Bruus ja Alex Paul Pukk. Lisaks sai “Kajakas” veel rida eripreemiad. Lavastus esindab Harjumaad 5.- 7. aprillil vabariiklikus voorus Paides.

ARVAMUS

Terje Varul, Kolga kooli õpetaja

Olen õpilaste esinemisega rahul. Kokku osales Kolga koolist viis truppi, neist kahte juhendan mina. Idee lavastada “Kohal-olijatega” August Gailiti “Libahunti” tekkis kolm suve tagasi. Siis tutvusin ühes meistriklassis selle novelliga. Pärast tegin ise dramatiseeringu. Töö algas sellega kooliaasta keskel. Jaanuaris jäi aga asi väheke soiku ning jätkus veebruaris. Tulemus oli hea. Kiidetud katteloorid ja lapsed nende all kujutasid sood. Novell jutustab soost ja sealsest elust.