Toomas Kiileri motokrossirada Saue vallas Tuula külas on kohalikele häiriva müra allikaks olnud alates 2006. aastast. Esialgu ajutisena mõeldud rada soovib omanik nüüd püsiva rajatisena seadustada. Raja vastased on Kiileri Tallinna halduskohtusse kaevanud.

Toomas Kiiler pidas varasemalt motokrossirada Keila linnas, kuid oli sunnitud 2006. aastal sealse tegevuse lõpetama, põhjuseks kohalike elanike protest lubatud määra ületava mürataseme suhtes.

Kiiler kolis motokrossiraja Saue valda Tuula külla, kus ta ka ise elab. Kiileri krunt on neli hektarit suur. Mehe sõnul oli tal kokkulepe krundi ostuks juba 2006. aastal, ostu-müügi leping sai vormistatud viis aastat hiljem.

Müra lubatust suurem

Kiiler väidab, et võistlusi Tuula motokrossirajal ei toimu. “Valdavalt käivad hobiharrastajad. Nende jaoks on see koht, kus lihtsalt sõita,” selgitab ta Harju Elule.

“Sellega on juba 14 aastat jama olnud,” ütleb aga Piia Varimõis, kelle Mäe talu jääb Tuula motokrossirajast paarisaja meetri kaugusele.

Kui krossirajal sõidetakse, on müra tõttu Mäe talu õuel võimatu rääkida. Müra tungib läbi ka maja seintest ja akendest. “Tänapäeval on õnneks pakettaknad, muidu klaasid väriseksid,” arvab Piia elukaaslane Raivo.

“Võimalus on sõita kuus päeva nädalas. Viimase kahe-kolme aasta jooksul on ennast rajal käinuks registreerinud sada inimest,” ütleb Kiiler. Tema sõnul on rada sõitmiseks avatud tööpäeviti kümnest hommikul seitsmeni õhtul, laupäeval kümnest viieni.

“Enam-vähem levinud summa on kümme eurot üks kord. Selle eest toib sõita nii kaua, kuni sõitja ära väsib. Tavaliselt sõidab inimene 3×20 minutit,” selgitab krossiraja omanik.

Kiileri sõnul sõidetakse Tuulas mootorratastega Suzuki, Kawasaki, Honda, Yamaha, APM ja Husqvarna. “Nende detsibellid on ära mõõdetud. 55 on lubatud piir. Seda on kaks korda ametlikult mõõdetud ja siis on tehtud teaduslik uuring selle kohta,” väidab mees.

Saue vallavalitsuse tellimusel viis OÜ Alkranel 1. maist 21. augustini 2014 läbi motokrossiraja müra modelleeringu. Keskkonnaspetsialist Tanel Esperk tõdes modelleeringus, et lähimate majapidamiste ehk Mäe ja Taari kinnistuni jõuab müratase 55–60 detsibelli, mis ületab lubatud taotlustaset (55 detsibelli). Raja maksimaalse kasutuskoormuse olukorras jõuab Mäe ja Taari kinnistuni aga koguni 60–65 detsibelli.

Ühtlasi tõdes Esperk, et krossiraja projektiga raja idaserva kavandatud kahe meetri kõrguse pinnasevalli parameetrid jäävad liiga väikeseks ja seetõttu jääb efekt müra tõkestamisel madalaks.

Ajutisest alaliseks?

“2015. aastal anti vallavalitsuse poolt ametlik kasutusluba,” väidab Kiiler Tuula motokrossiraja kohta.

Piia Varimõisa sõnul anti Tuula motokrossirajale 2015. aastal kõigest ajutine kasutusluba viieks aastaks.

“Tol ajal oli planeeringuseadus selline, et ilma detailplaneeringuta sai kasutusloa anda ainult kuni viieks aastaks. 2016. aastal tehti seadusemuudatus, millega sarnaste objektide puhul kadus ära detailplaneeringu tegemise vajadus,” selgitab Kiiler.

Viis aastat tiksus täis 16. juulil 2020. “Ma saatsin 21. aprillil vallavalitsusse järelepärimise, et see aeg hakkab kohe läbi saama, mida nad on ette võtnud,” meenutab Piia.

Mäe ja Taari kinnistuni jõuab müratase 55–60 detsibelli, mis ületab lubatud taotlustaset.

Talle vastas 25. juunil registrite peaspetsialist Caroli Kruus, et Tuula küla Moto kinnistul asuva motokrossiraja kohta esitati Saue vallavalitsusele kasutusloa taotlus ehitise tähtajatuks kasutamiseks. Taotluse esitajaks oli mõistagi Kiiler.

30. juunil vastas Piia Kruusile, et ta ei ole sellega nõus. “Me lasime juristil vaide esitada, mille muidugi vald tagasi lükkas, kuigi seal oli väga ilusti välja toodud, miks see valla poolt väga vale otsus on,” ütleb Piia.

Kiiler möönab, et Tuula küla elanikud on motoringrajaga rahulolematud. “Otseses mõjupiirkonnas on ainult kaks inimest,” väidab ta samas, tuues nimeliselt esile Aune Loogi ja Piia Varimõisa nimed.

Kasvõi Euroopa kohtusse

“Selles kaebuses, mis me 14. augustil Tallinna halduskohtule esitasime, on 11 kinnistut kirjas. Kaebuses me nõudsime ka esmast õiguskaitset ehk siis kuni lahendini ei tohi seda rada kasutada,” väidab aga Piia.

18. augustil rahuldas kohus 11 kinnistu taotluse, mis tähendab, et Tuula motokrossiraja kasutamine on kuni kohtulahendini keelatud. 19. augustil esitas Kiiler esmase õiguskaitse abinõu tühistamise taotluse, mille halduskohus 25. augustil rahuldamata jättis.

Ehkki Tuula motokrossirajal on nüüd sõitmine keelatud, ei peeta Piia ja Raivo sõnul keelust kinni. “Ma saatsin valda 24. augustil meili, et sõitmine ikkagi toimub, kuigi õiguskaitse pandi peale. Ma ei ole siiamaani vastust saanud,” kurdab naine.

Kuni 18. septembrini oli menetlusosalistel aega kohtule teada anda, kas nad on nõus asja lahendama kompromissiga või muul moel kokkuleppel. Lepituseni ei jõutud.

Kohtuasjast rääkides muutub Kiiler kahtlustavaks. “Kes teile nimeliselt selle info andis?” uurib ta korduvalt ajakirjanikult.

Järgnevalt pakub Kiiler ajakirjanikule eriskummalist tehingut: “Selle nime vastu saate minult detailse kohtukaebuse ja minu kohtule saadetud vastuse kaebusele.”

“Ma väga loodan, et valla otsus anda Tuula motokrossirajale tähtajatu kasutusluba läheb tühistamisele,” ütleb Piia. Kui Kiiler peaks tähtajatu kasutusloa siiski saama, lubab naine otsuse edasi kaevata.

Ta on valmis minema ringkonnakohtu ja riigikohtuni. “Kasvõi Euroopa kohtuni, kui vaja,” on Piia Varimõis resoluutne.

Vallavanema vaatenurk: Andres Laisk, Saue vallavanem

Toomas Kiiler alustas Tuula külas tegevust juba 2006. aastal. Saue vald oli esialgu sealse krossiraja vastu. Mis põhjusel?

Saue vald ei olnud raja vastu. Probleem, mille üle vaidlus käis, oli ebaseaduslikult (ehitusloata) ehitatud ehitises.

Miks otsustati 2015. aastal anda Kiileri krossirajale ajutise kasutuse luba viieks aastaks?

Krossirajale koostati seaduskohane ehitusprojekt ja taotleti kasutusluba. Ajutise kasutusloa andsime arvestades tolleks ajahetkeks kujunenud vastuolusid osade külaelanikega.

Praegu soovib Saue vald Kiileri motokrossirajale tähtajatu kasutuse luba anda. Mis põhjusel?

Tähtajalise kasutusloa perioodil ei ilmnenud seaduserikkumisi ega ka laekunud vallavalitsusele kaebusi rajal toimuvaga seoses. Seega puudus vallavalitsuse hinnangul, kaalutledes rajatise jätkuvat vastavust seatud tingimustele, alus kasutusloa väljastamisest keeldumiseks.

Teistkordselt tähtajalist kasutusluba ei võimalda väljastada seadus.

Kuidas suhtuvad motokrossirajasse Tuula küla elanikud?

Meile teadaolevalt ei ole võimalik määratleda ühest seisukohta.

Arvamus: Saue piirkonnapolitseinik Taavo Soodla

Tuula küla motokrossiraja asjus on pöördutud ka politsei poole. Korraldasime küla ümarlaua, mis paraku külaelanikke eriti ei kõnetanud. Põhjuseid, miks keegi väidetavalt on üritanud motokrossiraja omaniku tegevust takistada, võib vaid oletada. Viimase kolme aasta jooksul on viiel korral meie poole pöördutud erinevate kaebustega, muuhulgas on teatatud, et keegi on rajale visanud naelu. 2017. aastal varastati sealt ka valvekaamera, mille puhul viidi läbi kõik menetlustoimingud, aga kogutud tõendite põhjal ei olnud võimalik teo toimepanejat tuvastada. Viimati teatati häirekeskusele, et 2020. aasta maikuus on rajale naelu visatud. Politsei ei alustanud naelte viskamise asjus menetlust, sest teol puudusid väärteo tunnused.