Eelmine aasta oli taas väga eriline. Ja seda jälle halvas mõttes. Pärast koroonapandeemiat soovisid ilmselt pea kõik töötajad ja tööandjad rahulikumat aastat, paraku läks hoopis hullemaks – algas sõda.
Vastab Eesti töötukassa kommunikatsioonispetsialist Lauri Kool.
Lauri Kool. Kuidas on sõda ja pagulased mõjutanud meie tööjõuturgu? Nii Harju- kui Eestimaal tervikuna?
Meie tööturg sai juurde väga palju uusi inimesi, mistõttu tuleks eelmisel aastal registreeritud töötute puhul vaadata, milline on seis Ukraina põgeniketa ja milline koos nendega. 2022. aastasse sisenesime 44 000 registreeritud töötuga, aasta viimasel päeval oli meil kliente 51 500. Kasv oli seega enam kui 7000 inimest.
Kindlasti peab tähele panema, et registreeritud töötutest 6300 olid Ukrainast sõja eest põgenenud inimesed. Töötute arv kasvas alates sõja puhkemisest, aga kasv oli esialgu väike – just suvised hooajatööd hoidsid olukorra rahulikuna. Sügisel hakkas töötus aga juba kiiremini kasvama. Aasta keskmine töötuse määr oli Eestis 7,2%. Tallinnas ja Harjumaal oli aasta keskmine töötuse määr veidi väiksem – 6,8%.
Võib tunduda isegi üllatav, et aasta keskmine töötuse määr mullu isegi langes. Seda vaatamata pagulastele. Tuleb arvestada, et tegemist ongi keskmisega. 2021. aasta esimesel poolel oli töötus väga kõrge, märts oli koroonakriisi kõige kõrgema töötute arvuga kuu, aasta teisel poolel aga töötus vähenes ja kiiresti. Eelmisel aastal oli olukord just vastupidine. Aasta algas madala töötuse määraga, siis algas sõda, tulid juurde sõjapõgenikud ja majandus hakkas jahtuma. See tähendab, et töötus hakkas just aasta teises pooles tõusma.
2022. aasta lõpus oli töötukassal Tallinnas ja Harjumaal kliente veidi alla 24 500. Aasta alguses oli registreeritud töötuid 20 700. Loomulikult läksid inimesed aasta jooksul ka tööle – maakonnas leidis aasta jooksul uue töö ligi 29 000 töötut.
Palju on viimastel kuudel räägitud koondamisest, ka Harjumaal on koondamisi olnud. Mida ütlevad arvud?
Kollektiivsest koondamisest teatasid üle Eesti aasta jooksul 61 ettevõtet ja töö kaotas umbes 2050 inimest. Lisaks on muidugi ka koondamisi, mis ei ole suured, nö kollektiivsed. Koondamise tõttu töötuks jäänud ja meile arvele tulnud inimeste arv oli mullu samas suurusjärgus varasemate aastatega.
Kui palju on töötukassas end arvele võtnud sõjapõgenikke?
Alates sõja algusest kuni selle aasta jaanuari lõpuni on töötukassas arvel olnud umbes 18 000 Ukraina põgenikku, umbes 11 500 neist on leidnud endale töö, ja see tulemus on võrreldes paljude teiste riikidega üllatavalt hea. Enim on tööd leitud tööstuses, haldusja abitegevusega seotud ametites ja kaubanduses. Samas on aga paarsada ukraina sõjapagulast otsustanud ka ettevõtjaks hakata.
Tööandjad, kes varem on kurtnud, et töötajaid lihtsalt pole võimalik leida, peaksid nüüd tegutsema – tööturul on saadaval inimesi, keda varem olnuks keeruline värvata.
Nii nagu kogu Eesti tööturgu on mõjutanud Ukrainast sõja eest põgenenud inimesed, on see ka Harjumaal. Tallinnas ja Harjumaal on läbi töötukassa tööd otsinud üle 10 000 sõjapõgeniku, täna on neid arvel alla 4000. See on umbes 15 % maakonna registreeritud töötutest, olles suurem kui enamikes teistes maakondades. Töötuna arvel olnud põgenikest on enam kui 3000 läinud töötukassa rahastuse abil koolitustele, enim on muidugi mindud keelt õppima – ligi 1800 inimest. Ilmselt on need inimesed otsustanud meie tööturule kauemaks jääda.
Mida prognoosite tööturul juhtuvat lähikuudel, kas töötus kasvab?
Töö leidmine muutub sellel aastal raskemaks. Kõik majandusanalüütikud on seda meelt, et just selle aasta esimene pool on keeruline. Tööandjad, kes varem on kurtnud, et töötajaid lihtsalt pole võimalik leida, peaksid nüüd tegutsema – tööturul on saadaval inimesi, keda varem olnuks keeruline värvata. Kindlasti tasub tööandjatel ka töötukassast abi küsida – sihtotsinguga saame leida sobiva töötaja.
Tööotsijate elu on aga keerulisem, seega ei tasuks väga pikka pausi kahe töö vahele jätta, konkursid on tihedamad ja tööpakkumisi vähem. Uus töö tuleks vastu võtta pigem kiiresti, isegi kui see ei ole päris unistuste töö. Kui eelmine aasta algas tööturul äärmiselt hoogsalt, näiteks märtsis oli töötukassal pakkuda üle riigi kokku rekordarv vabu töökohti ehk 10 000, siis suve keskpaigast hakkas tööandjatel kindlus kaduma.
Ka energiakriis ja inflatsioon andsid oma osa ning värbamised peatati. Nii oli detsembris vabu töökohti märtsiga võrreldes lausa mitu korda vähem – 3000. Värbamine on peatunud ühtlaselt kõikides valdkondades. Ka Harjumaal oli eelmise aasta märtsis tõeline tööpakkumiste buum – lisati üle 4500 tööpakkumise. Detsembris oli see number ainult 1400. Hetkel on maakonnas tööpakkumisi enim oskustöölistele ja teenindajatele.
Kas on lisada ka midagi optimistlikku?
Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga majandusprognooside kohaselt uuel aastal majandus jaheneb ja tööpuudus suureneb. Varasemate aastate kogemus näitab, et esimeses kvartalis saab kasv olema kõige suurem, eelmistes kriisides on just märts olnud kuu, mil töötuid on kõige rohkem. Just sellisteks aegadeks ongi töötukassa loodud, 20 aasta jooksul oleme näinud buumi, masu, koroonat ja pagulasi. Tänase seisuga on kassas piisavalt varusid, et rasked ajad üle elada. Pealegi algavad varsti hooajatööd, siis reeglina tööpuudus kahaneb.
