Kuigi töötus mullusega võrreldes tõuseb, jääb olukord tööturul alanud aastal suhteliselt stabiilseks ja palgakasv kiireks, kuid samas ei kata palgatõus ära inflatsiooni – reaalselt jääb inimestele vähem raha kätte.
CV Keskuse värbamisosakonna juhi Grete Adleri sõnul ei ole kiirelt kasvanud elukalliduse tõttu paljudel inimestel võimalik palgatõusuta toime tulla, mis on kergitanud palgaootuseid ja viinud üles palgapakkumised.
„Inimesteta äri ei tee ja tööandjad on täna keerulises seisus, sest kokkuhoiukohad tuleb leida mujalt,“ ütles Adler. Keskmine portaalis pakutav brutopalga vahemik oli 2022. aastal 1361–1848 eurot. Enim kasvasid aastaga kontoritöötajatele ja spetsialistidele suunatud palgapakkumised, kus pakutav töötasu tõusis 18%. Oskus- ja kutsetöötajatele ning ka abitöötajatele pakutav palk kasvas samal ajal 11%, teenindus- ja müügitöötajatel 8% ning tippspetsialistidel 7%.
Kõige kiiremini kasvas pakutav töötasu aga avaliku sektori töökohtadel, kerkides aastaga 15% ja ulatudes 1937 euroni. Kõige kõrgemat töötasu pakuti 2022. aastal arstidele, kinnisvaramaakleritele ja müügijuhtidele, kus pakutav palk ulatus 10 000 euroni. Pea sama suurt töötasu pakuti ka IT-tippspetsialistidele.
Töötus suureneb, reaalpalk väheneb
Swedbanki hinnangul sel aastal töötute arv küll suureneb, kuid samas tõusis eelmisel aastal tööhõive vähemalt viimase 25 aasta kõrgeima tasemeni. Ka SEB ennustab sama. „Kuigi töötus mullusega võrreldes tõuseb, jääb olukord tööturul suhteliselt stabiilseks ja palgakasv kiireks. Viimase taganttõukajaks on ka inflatsioon,“ ütles SEBi majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor. Baltikumi juhtiva tööturu-uuringute firma Figure Baltic Advisory (FBA) viimase uuringu järgi näevad Baltikumi ettevõtted peamise probleemina alanud aastal ülikiiret inflatsiooni, mis mõjutab otseselt nende võimekust investeerida ja palku tõsta. Planeeritud keskmine palgakasv ei kata uuringufirma andmeil isegi poolt ülikiirest hinnakasvust, mis tähendab, et inimeste reaalpalk väheneb ka 2023. aastal oluliselt.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla arvutus näitab, et ülikiire hinnatõus on keskmise palga saaja võimet säästa ja teha muid kulutusi peale hädavajalike vähendanud pea kaks korda. Palgad on Eestis aastaga kasvanud pea 9%, kuid hinnad samal ajal enam kui 21% ning kahe aastaga enam kui 32%. „Reaalne, hinnatõusuga kohandatud sissetulek on kahanenud 2018. aasta alguse tasemele. Keskmise palga saajal on kuu eelarves vaba raha ostujõud langenud 400 eurolt 250 eurole aasta jooksul. Seepärast hoitaksegi kokku toidult ja transpordilt nii palju kui võimalik, et vähegi muude kulutuste taset hoida,“ ütles Uusküla.
Lenno Uusküla. Säästud lähevad ka rikastel loosi
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hinnangul majapidamiste kindlustunne küll eelmise aasta sügisel veidi paranes, kuid oli jätkuvalt väga nõrk. „Eriti tuntakse alanud aastal muret perede finantsolukorra ja töökaotuse pärast. Suur osa inimestest elab palgapäevast palgapäevani ehk kuu lõpuks neil hoiuseid alles ei jää,“ ütles Mertsina. Majapidamiste hoiused on Swedbanki andmeil küll jätkuvalt tublisti üle pandeemiaeelse (2015–2019) trendi, kuid eelmise aasta lõpus hakkasid need tasapisi vähenema.
„Seega kasutavad inimesed tarbimiseks ja investeeringuteks oma säästusid,“ järeldas analüütik. Samas on hoiused koondunud rohkem suuremate säästudega ja tõenäoliselt ka kõrgemate sissetulekutega inimeste kätte. Citadele panga tellitud küsitluse tulemuste järgi on suur osa Eesti inimestest pidanud elu kallinemise tõttu pidanud piirama oma kulutusi. Kõige rohkem, ehk pooled inimestest, on loobunud väljas söömisest või toidu koju tellimisest, üle kolmandiku on piiranud kulutusi meelelahutusele, uute riiete ja jalatsite ostmisele ning elektri tarbimisele.
Uuringust selgus ka tõsiasi, et 31% inimestest on tõusnud elukalliduse tõttu loobunud raha säästmisest. Oktoobris oli see veel umbes 15%.
Ostujõu langus pidurdub
„Inflatsiooni aeglustumine pidurdab ostujõu langust ja järgmisel aastal peaks see juba suurenema. Kuna eelmisel aastal kukkus ostujõud ehk inflatsiooniga kohandatud netopalk ligi kümnendiku võrra, siis võtab selle taastumine aega mitu aastat,“ ütles Mertsina. Swedbanki prognoosi järgi jõuab Eesti inimeste ostujõud 2021. aasta tasemele alles nelja aasta pärast. Ostujõu langus küll pidurdub, kuid samal ajal suurenevad laenukohustustega majapidamistel laenude tagasimaksed.
Suur osa inimestest elab palgapäevast palgapäevani ehk kuu lõpuks neil hoiuseid alles ei jää.
„See hakkab neil tarbimist üha rohkem piirama. Praeguste turuootuste järgi tõuseb kuue kuu euribor selle aasta suveks ligi 4% tasemeni,“ selgitas Mertsina. Analüütiku hinnangul ei ole suurel osal arenenud maailmast 2023. aastal pääsu majanduskasvu jäämisest nullilähedaseks või isegi väikesest majanduslangusest, ent vaatamata negatiivsetele trendidele suudab Eesti majandus 2023. aastal jääda tervikuna siiski plusspoolele, kasvades napi 0,2% võrra.
Majanduskonjunktuur hakkab tänaste prognooside kohaselt paranema aasta teises pooles ja 2024. aastal kasvab Eesti majandus juba 3,5%.
Rahanipid alanud aastaks
• Koosta eelarve ja pea sellest kinni – jälgi oma kulutusi, kui tahad veenduda, et kasutad iga senti vastutustundlikult ja näha, kuhu sinu raskelt teenitud raha kaob.
• Automatiseeri säästmine – sõlmi püsikorraldus, et osa sinu palgast läheks eraldi säästukontole.
• Investeeri endasse – võta mõni kursus, loe raamatuid või täienda oma oskusi, et suurendada oma teadmisi, enesehinnangut ja teenimisvõimet.
• Ela alla oma võimaluste – säästa suurte ostude jaoks, et need soetada ilma et peaksid muretsema igakuiste maksete pärast, mis ei tundu kunagi kaduvat.
• Jää distsiplineerituks – ära anna impulssostudele järele, küsides endalt: kas mul on seda tõesti vaja?
• Loo endale meelerahufond – veendu, et sul on raha ootamatute kulude katmiseks, ideaalis kahe või kolme kuu palga ulatuses.
Allikas Citadele pank
