„Harjumaaga koos olen ma kasvanud. Esimesed mälestused Harjumaast on need, kui poisikestena Laulasmaal mereranda jooksime. Selle jooksu seal peatas siis okastraat.“ Nii meenutas Tõnu Kaljuste oma noorust.
15. veebruaril oli Tallinna muusika ja balletikooli suurde saali kokku tulnud arvukalt inimesi. Koos olid Harjumaa omavalitsusjuhid, Tõnu Kaljuste sõbrad, Harjumaa aukodanikud.
Pühendumus muusikale
Harjumaa aukodaniku teenetemärk antakse aukodaniku statuudi järgi maakonnale osutatud eriliste teenete eest inimesele, kes on aidanud kaasa maakonna arengule.
„Täna omistatakse teenetemärk inimesele, kes on oma elu pühendanud muusikale, kasvatades samas ka Harjumaad suuremaks,” ütles Harjumaa omavalitsuste liidu tegevjuht Andre Sepp.
„Tänane nominent on rahvusvaheliselt hinnatud nii koori- kui orkestridirigendina, ta on asutanud Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestri, ta on juhatanud tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Ning loomulikult ka Eestis. 2006. aastal asutas ta Nargenfestivali, mille raames toimuvad Cyrillius Kreegi ja Arvo Pärdi muusikapäevad. Ta on ehitanud 200-kohalise teatri- ja kontsertsaali saarele, kus puudub elekter ja kus on ainult paarkümmend püsielanikku. Tema saavutusi on tunnustatud nii Eestis kui kaugel väljaspool Eestimaad. 2000. aastal omistas president talle Riigivapi teenetemärgi, 2014. aastal võitis ta Grammy auhinna,“ kõneles Andre Sepp.
„Aga üht auväärset tunnustust maestrol veel ei ole. See on Harjumaa aukodaniku tiitel,“ lõpetas Andre Sepp, rõhutades, et seekord antakse auhind Eesti muusika ja Naissaare viimise eest maailmakaardile. Auväärse tiitli andis Tõnu Kaljustele üle Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu esimees Andrus Umboja.
Kaljuste ja Naissaar
„Naissaar sattus mu ellu 2000ndate alguses. Siis kui ostsin endale esimese kaatri. Esimese reisi tegin millegipärast just sinna,“ rääkis Tõnu Kaljuste Naissaare sattumisest oma ellu. Või iseenda sattumisest Naissaarele.
President Lennart Meri soovitas tal kindlasti külastada läbi ajaloo tuntuima saarlase Bernhard Schmidti ema hauda. Dirigent käiski haual, tutvus Bernhard Schmidti kireva elulooga. Ja kui mõni aeg hiljem Schmidti kinnistu Naissaarel müüki tuli, ostis Tõnu Kaljuste selle ära. Nii omandas tulevane kuulus naissaarlane endise kuulsa saarlase krundi. „2002 hakkasin saarel juba majaehitusega peale. Kütus tuli mandrilt kaasa võtta, elekter generaatoriga tekitada. Saarel elas siis aastaringselt paar kolm inimest,“ meenutas Kaljuste.
Seekord antakse auhind Eesti muusika ja Naissaare viimise eest maailmakaardile.
Nüüd on Naissaarel kolm maamärki, mida iga saare külaline teada võiks. Tõnu Kaljuste hindab enim Naissaare puukirikut, mis möödunud aastal saare kogukonda kuuluvate inimeste annetuste toel lõplikult renoveeriti. Kiriku lähedal on Omari küün, mis veeti Pärnumaalt kohale ja püstitati Naissaarele Tõnu Kaljuste eestvõttel. Nüüd toimuvad küünis nii teatri- kui muusikaüritused.
„Üheks maamärgiks hakkab kujunema tähtkants, mis on ehitatud Põhjasõja järgselt Peeter I käsul rootsiaegse kantsi peale. Selles paigas toimusid enne teist maailmasõda suured rahvapeod,“ rääkis Kaljuste Naissaare ajaloost. Meremuuseumi suurtest plaanidest restaureerida saarel Peeter I merekindluse üks patareidest Tõnu Kaljuste palju ei tea, aga soovib restaureerijatele jõudu. Eriti kui projekti käigus saarele elekter jõuab. Maestro ise elab saarel pool aastat – sõidab kevadel kohe saarele, kui paat vette lastud.
Harjumaa värsket aukodanikku õnnitlesid sõbrad ja Harjumaa omavalitsusjuhid. Kolleegid tänasid tehtu eest maestrot muusika ja lilledega.
Harjumaa aukodanikud
Eri Klas, Johannes Tõrs, Jaan Manitski, Juhan Särgava, Gerd Kanter, Andres Põder, Veljo Tormis, Siim Kallas, Toomas Tõnise, Merike Martinson, Arvo Pärt, Mati Kaal, Leelo Tungal, Rein Raamat, Tõnu Kaljuste.
