Harku valla kaasava eelarvega said elanikud võimaluse hääletada kaheksa konkureeriva ettepaneku vahel. 87 poolthäälega võitis ettepanek rajada loodus- ja õpperada Tõlinõmme rappa.
Harku vald on korra kaasavat eelarvet juba proovinud. Võitjaks osutus ettepanek paigaldada betoonist bussiootepaviljonid kunagise Peeter Suure Merekindluse raudteetrassi äärde.
Betoonist bussiootepaviljonide idee pärines Urmas Amburilt, need valmistas Peep Roosmanni firma PR Betoon. Kaheksa ootepaviljoni tõsteti peatustesse käesoleva aasta oktoobris.
Kaheksa ettepanekut
2019. aasta kaasava eelarvega said Harku valla elanikud tänavu 1. septembrist 31. oktoobrini mõtteid avaldada, kuidas investeerida 50 000 eurot valla raha.
Kokku laekus 11 ettepanekut. “Komisjoni otsusel kolm ettepanekut ei kvalifitseerunud. Üks ei olnud liigitatav investeerimistegevuseks ning kaks ületasid kaasava eelarve suurust,” selgitas valla kommunikatsioonijuht Liina Rüütel.
Hääletamine ise leidis aset 1.-8. detsembrini veebiplatformil VOLIS. Hääleõigus oli kõigil vähemalt 16-aastastel vallaelanikel, kelle registreeritud elukoht on Harku vallas. Igal hääletajal oli üks hääl.
Kokku anti 349 häält. Seega osales hääletamisel 2,3 protsenti Harku valla elanikest. Häälte kokkulugemisel selgus, et 87 poolthäälega oli võitjaks tulnud ettepanek rajada loodus- ja õpperada Tõlinõmme rappa.
Võitnud ettepaneku esitajaks osutus jälle Urmas Ambur. Oma idee käis ta välja oktoobri lõpus, ettepanekute tegemise viimasel päeval.
Teist korda edukas
“Kuna Harku vallas asub selline looduslikult ilus koht, mis on paljudel aastaaegadel suhteliselt ligipääsmatu, siis tekkis mõte, et seal võiks olla sarnaselt paljudele teistele rabadele looduse- ja õpperada,” ütles mees Harju Elule.
Võidust sai ta teada 10. detsembril, kui Harku vald hääletustulemused avaldas. “Oli hea meel, et see ettepanek inimesi kõnetas ja nad arvasid samamoodi nagu mina, et seal võiks olla laudtee,” oli Ambur rõõmus.
Tõlinõmme raba jääb mehe kodukülast ehk Liikvast kolme kilomeetri kaugusele. “Ma olen seal küll käinud, aga mitte ülemäära palju. Sinna pääseb üle heinamaa või loopealsete. Rabas laudteed praegu veel ei ole,” selgitas ta.
Miks Amburi arvates just Tõlinõmme raba nii eriline on? “Viru raba meeldib mulle võib-olla rohkem, aga see ei ole Harku vallas. Viru raba on minu arust väga mõnusalt ära lahendatud – nii ligipääs, kui rajad, kui ka see liikumine seal,” ütles mees.
Ettepanekut tehes lähtus Ambur siiski pigem Pääsküla rabas nähtud lihtsamast lahendusest. Harku valla kaasava eelarvega investeeritava 50 000 euroga saaks tema hinnangul korraliku kahe kilomeetri pikkuse laudtee.
“Kui vaadata analoogseid lahendusi, mida RMK on teinud, siis tavaliselt on kasutatud ehitusmaterjalina immutatud okaspuuprusse,” ütles Ambur.
Millal laudtee valmib? “See oleneb Harku vallast, kuidas vajalikud kooskõlastused hangitakse, milline on teostusplaan, milline on materjalide tarnimine,” lausus mees.
Ambur tõi eeskujuks Teeme Ära talgulised, kes ehitasid eelmise aasta mais Järvamaal Väätsa rappa mitu kilomeetrit laudteid sisuliselt üheainsa päevaga.
TEAVE: Kaheksa ettepanekut
1. Tõlinõmme rappa loodus- ja õpperada, et Vääna maastikukaitsealal paikneva rabaga saaks tutvuda laudteed mööda – 87 häält.
2. Vääna-Jõesuu randa jõu ja mängulinnak – 83 häält.
3. Vääna külla 16×31-meetrine puidust multifunktsionaalne spordiväljak kunstmurukatte, korvpallikorvide ja jalgpalliväravatega – 56 häält.
4. Harku valla ühiskondlike hoonete, platside, parkide ja kortermajade lähedusse 38 betoonist pinksilauda – 27 häält.
5. Turvalised jalgrattaparklad Harku valla pealiinidel olevatesse bussipeatustesse – 27 häält.
6. Harku alevikku tenniseväljak, mis oleks avatud igale soovijale, sõltumata tema majanduslikust võimekusest – 25 häält.
7. Harku valla ajaloo ja loodusväärtuslike objektide infomaterjali koostamine ja 17 stendil loodusesse paigutamine – 23 häält.
8. Tabasalu aleviku jõulinnak ehk välijõusaal, kus saaks tasuta trenni teha – 21 häält.
