Tervisesse panustamine on suurim teene, mis me iseendale teha saame ning toitumisharjumuste muutmine ja oma keha nimel heade valikute tegemine mängivad selles olulist rolli.

Internetist leiab erinevaid dieete ja toitumiskavasid, poelettidel on hulganisti dieet- ning tervisetoite, kuid oluline on oma valikuid ja otsuseid teadlikult teha. Populaarsust on kogumas ka erinevad toitumiskavad ja dieedid ning tihti võetakse eeskujuna sotsiaalmeedias tuntumaid suunamudijaid, kelle soovitused ei pruugi olla konkreetse jälgija tervist silmas pidades kõige paremad.

Rutiini ja harjumuste tekkimine võtab aega

Toitumisnõustaja ja -terapeut Annely Püttsepp soovitab harjumuste tekitamisel võtta enda jaoks aega.

„Harjumused kujunevad tasa ja targu, inimesed tahavad kohe kõike ja kiiresti. Nagu ülekaal ei tekkinud üleöö, siis kaal ka ei lange üleöö ja uued toitumisharjumused ei kinnistu momentaanselt,“ selgitab ta.

„Internetist võib leida palju informatsiooni, mis ei vasta tõele ja selle järgi toimetades ei tule ka tulemused ning siis loobutakse,“ kõneleb Annely ning soovitab pöörduda spetsialistide poole.

Kindlasti on oluline roll aja planeerimisel. Põhiline probleem tänapäeva kiire elutempo juures on ajapuudus ning inimestel ei ole aega kodus süüa teha.

„Minu soovitus on planeerida toidu valmistamine enda ajakava sisse. Olen ise hommikul kell 7 hernesuppi keetnud, kuna teadsin, et õhtul mul selleks aega ega viitsimist ei ole,“ kõneleb ta.

Dieedi pidamise asemel võiks teha muudatusi elustiilis

Toitumisterapeudina Annely dieeti pidada ei soovita, sest dieet on reeglina mingi ajaraamiga piiratud. Kaalulangetuse eesmärgil võiks dieedi pidamise asemel muuta oma elustiili. Nii on oluliselt lihtsam elada, sest tulemused on püsivad ja ei pea aastas paar korda ennast piinama.

„Ainus, mida oma klientidele olen soovitanud, on GK dieet ehk glükeemilise koormuse dieet. GK dieet keskendub süsivesikutele ja sellele, kuidas süsivesikud tõstavad veresuhkrut. Aeg on näidanud, et inimesed õpivad selle dieedi käigus tervislikult toituma ja järgivad soovitusi ka peale dieedi lõppu,“ lisab ta.

Üks tavalisemaid harjumusi, mis kaalunumbrit tõstab ja mille muutmisest on lihtne alustada, on õhtune näksimine. Krõpsudele ja kommidele tuleks eelistada köögivilju, mida võiks toitumissoovituste järgi süüa 700 g päevas, kuid seda teevad vähesed.

Üks tavalisemaid harjumusi, mis kaalunumbrit tõstab ja millest on lihtne alustada, on õhtune näksimine. Krõpsudele ja kommidele tuleks eelistada köögivilju.

„Kui õhtul on isu teleri ees midagi krõmpsutada, siis minu esimene soovitus oleks köögiviljad. Kui need on ära puhastatud ja tükeldatud, siis söövad neid kõik, ka lapsed. Kõrvale võib serveerida nt hummust või enda valmistatud dipikastet Kreeka jogurtist ja lemmikmaitseainest,“ räägib Annely.

Puuvilju tuleks õhtusel ajal süüa nende suure fruktoosi- ehk puuviljasuhkru sisalduse tõttu vähem. Veel peab Annely oluliseks pakendite lugemist.

„Meil on turul nii palju tooteid, mis reklaamivad ennast kui täisteravili, valguallikas, kiudainerikas, suhkruvaba jne. Koostist lugedes selgub aga hoopis midagi muud. Nii et ärge ostke toitu pakendi, vaid koostise järgi,“ soovitab ta.

Toitumiseelistusi saab muuta

Kui inimese toitumisharjumused on kesised ja eelistused väga piiratud, tuleks alustada toitumisnõustaja või -terapeudi vastuvõtust. Kui inimene ei söö näiteks kala, mis sisaldab rohkelt häid rasvhappeid, mida meie organism vajab, aitab terapeut välja selgitada, millised toidud talle sobivad ja kust ta siiski oomegarasvhapped kätte saaks.

Inimesel oleks vaja ideaalis iga päev oma vitamiinide ja mineraalide vajadused toiduga ära katta. Kui ollakse väga valiv või kesine sööja, siis toitumisnõustaja või -terapeudi ülesanne on aidata tal leida toiduained, mis tagaks talle kõik vajaliku.

Paljusid vaevab tihti suuremat sorti magusaisu, mis viitab energiapuudusele.

„Tavaliselt tekib isu magusa või millega hea järele siis, kui veresuhkur on madal ja päeva jooksul ei ole tarbitud piisavalt energiat. Keha nõuab siis kiiret energiat ja kõige lihtsam viis on süüa midagi magusat. Nüüd ja kohe. Magus amps tõstab veresuhkru kiirelt üles, inimene saab energiat, aga veidi aja pärast langeb veresuhkru tase jälle madalale ja on tunne, et tuleb uus komm põske pista,“ selgitab Annely. Selline veresuhkru üles-alla kõikumine on väsitav egai mõju hästi ka kehakaalule. Ideaalis võiks veresuhkur püsida päeva jooksul enam-vähem stabiilne. Siis ei tohiks tekkida ka suurt magusaisu.

„Magus ei ole muidugi täiesti keelatud, aga magusal ja magusal on vahe. Piimašokolaadi asemel eelista tumedat, vähemalt 70% kakaosisaldusega šokolaadi. Maiusta datlite ja pähklivõiga. Küpseta ise kook, kasutades vähem rasvaineid ja suhkru asemel looduslikku suhkrualkoholi erütritooli,“ lisab ta.

Päevapealt magustatud jookide joomine lõpetada võib olla üsna keeruline ning Annely soovitab nende joomist aegamisi vähendada.

„Olen ise vee joomises võrdlemisi halb, aga lahjendan vett 1:3 koduse õunamahlaga. Ei ole ka päris süütu tegevus, aga parem kui haarata poeletilt tavaline limonaad. Ideaalne oleks muidugi see, kui jooksime puhast vett. Sobib nii maitsestamata gaseeritud vesi kui ka mineraalvesi,“ tõdeb Annely.

HEA TEDA

Annely seletab lahti populaarsemate
dieetide head ja vead

KETO

Ketogeenne dieet põhineb süsivesikute tarbimise olulisel piiramisel ja rasvade tarbimise suurendamisel, mis viib inimkeha ketoosiseisundisse. Väheste süsivesikute ja veresuhkru taseme tõttu organismis lõhustatakse rasvhapped maksas ketokehadeks ehk ketoonideks, ning ketoos on seisund, kus organism kasutab energia tootmiseks ketokehasid.

Ketodieedi vältel tarbitakse toiduaineid, milles on rohkelt tervislikke rasvasid (avokaado, oliiviõli, kookosõli ja või) ning valkusid (liha, kala, linnuliha ja munad). Süsivesikute allikad (suhkur, teraviljad, kartulid ja mõned puuviljad) on dieedist välja jäetud või tugevalt piiratud.

Meeles tuleks pidada ka seda, et ketogeensele ravidieedile saavad inimest panna vaid arstid ja teatud juhtudel ka funktsionaalse toitumise terapeudid.

PALEO

Paleodieet rõhutab, et see on ainus lähenemine toitumisele, mis võtab arvesse miljonite aastatega välja arenenud geneetikat ja aitab seeläbi nautida pikka elu saleda, tugeva ja aktiivsena.

Dieedi tunnuslause on „söö päris toitu“. Toituda tuleks vaid nendest toiduainetest, mis on meile looduses kättesaadavad (marjad, puuviljad, aedviljad, liha, kala, muna, seemned ja pähklid). Loobuda tuleb kõigest, mida on mingil moel töödeldud (piimatooted, teraviljad, kaunviljad ja muidugi valmistoit).

Murekohaks on paljude kehale vajalike toitainete ja süsivesikute puudus dieedis. Süsivesikute menüüst elimineerimine toob mõistagi kaasa kiire kaalulanguse, aga selline dieet ei ole kindlasti tervislik.

Atkinsi dieet

Atkinsi dieet on kõige populaarsem neljast faasist koosnev dieet maailmas. Atkinsi dieedi menüü on valgu- ja rasvarikas ning sisaldab vähe süsivesikuid. Sarnaselt ketodieedile algab Atkinsi dieet süsivesikute väga vähese tarbimisega, kuid erinevalt ketodieedist suurendatakse seda järk-järgult igas faasis. Atkinsi dieet rõhutab kõrgema valgusisaldusega toitude söömist (liha, linnuliha ja kala).

Atkinsi dieedi pooldajad toovad dieedi positiivsete külgedena välja kiire kaalulanguse, hea võimaluse veresuhkru taseme kontrollimiseks ja suurema täiskõhutunde tekkimise ja püsimise. Kuna aga süsivesikuid piiratakse pikaajaliselt, tekib kiudainete, vitamiinide, mineraalide ja teiste toitainete puudus ning samuti võib see kaasa tuua seedeprobleeme. Eriti oluline negatiivne pool dieedi juures on suur küllastunud rasvade tarbimine.

Lõpetuseks võib öelda, et populaarsed dieedid on sageli lühiajalised lahendused, mis keskenduvad kiirele kaalulangusele, kuid ei paku jätkusuutlikke tulemusi ega toeta üldist tervist. Selle asemel on oluline pöörata tähelepanu tervislikule toitumisele ja eluviisi terviklikule muutmisele. Pikaajaline edu, parem tervis, jätkusuutlikud harjumused ning vabadus ja nauding toidust on vaid mõned põhjused, miks peaksime eelistama tervislikke valikuid ja muutma oma eluviisi terviklikult.