Kui varem jagas riik toiduabi saajatele kuivaineid ja konserve, siis 24. aprillist käivitub Harjuja Raplamaal pilootprojekt, mille käigus inimene saab kindla summa eest – 30 eurot kvartalis – ise sisseoste teha.

„Toiduabi on vähekindlustatuile jagatud üle kümne aasta, viimased kolm aastat kahes erinevas variandis,“ kõneleb sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna toimetuleku juht Tea Varrak Harju Elule. Esimese variandi puhul jagatakse toiduabi, mida riik on ostnud. Ostudeks on tavaliselt tangained, näiteks tatar, erinevad konservid ja kompotid, kohv, tee, šokolaad.

Produktid komplekteeritakse pakkidesse ja neli korda aastas saab inimene või pere vastavalt komplekteeritud paki. „Kõik see on suhteliselt töömahukas, kaasatud on omavalitsuste sotsiaaltöötajad, kes siis toidupakid kätte peavad toimetama,“ meenutab Varrak seni toiminud süsteemi.

Rahalist abi saavad vajajad korra kvartalis, annetatud abi jooksvalt kogu aasta jooksul.

Teine toiduabi jagamise viise on läbi Eesti Toidupanga. Toidupanka annetavad näiteks kauplused või toitlustuskohad või eraisikud üle jäänud kvaliteetse toidukauba, mis siis toidupanga vahendusel vähemkindlustatuile jaotatakse. Nii toimisid kaks süsteemi aastaid kõrvuti.

Pilootprojekt

Uue süsteemi puhul, mis Rapla- ja Harjumaal käivitub pilootprojektina 24. aprillil, ei hakata jagama enam toidupakke, vaid inimesed saavad tavalisele pangakaardile sarnaneva kaardi, millele riik kannab 30 eurot kvartalis inimese kohta. „Võiks ju mõelda, et miks just Harju- ja Raplamaal, on ju Harjumaa kõige jõukam maakond, toiduabi siin ehk kõige vähem vaja, aga… Riigihanke pilootprojekti kuulutasime välja kõigis maakondades. Harju- ja Raplamaa oli ainuke piirkond, kus kauplused selle vastu huvi tundsid. Rimi võitis selle hanke ja hakkab seda projekti koos sotsiaalministeeriumiga vedama,“ põhjendas ministeeriumipoolne koordinaator Tea Varrak projekti toimumist esialgu just Harjumaal.

Ülejäänud Eesti on eraldi praegu toimuvas hankes. Ministeerium ootab pakkumisi kuni mai lõpuni. Varrak usub, et peatselt on kõikide omavalitsuste abivajajad üle Eesti selle projektiga haaratud.

„Toidukaardi projekt koostöös sotsiaalministeeriumiga on uudne nii Rimile, ministeeriumile aga ka üldse Eestis. Katsetame lahendust, mida oleme grupis kasutanud seni Leedus. Projekti käivitamisse oleme kaasanud terve hulga inimesi ja seda nii Eestist aga ka oma lõunanaabrite juurest. Arusaadavalt mõtleme äriettevõttena ka sellele, et ühel või teisel moel peaks see ka meie majandustulemustesse panuse andma. Samas asjaolu, et Rimi selles hankes osales ja selle võitis, kinnitab veel kord, et nõrgemate aitamine ja kohalikku kogukonda panustamine on osa meie väärtustest,“ sõnas Rimi Eesti Food AS avalike suhete juht Katrin Bats.

Järgmises hankes osalemise ehk ülejäänud Eestis toidukaardi teenuse pakkumise otsustame ära lähiajal, kui oleme praeguse hanke käivitanud ja esimesed kogemused käes. „Sotsiaaltöötajate tööd maksekaardid raskemaks ei tee, pigem vastupidi. Käivitatav projekt tundub hea olevat. Abivajajatel on mugavam ja parem. Praegu saame riigi käest toidupakid ja jagame need siis abivajajatele. Need kindlad toiduained, peamiselt kuivained ja konservid. Poest ostmisel tekib inimestel valikuvõimalus. See on inimlikum,“ arvab Loksa linna sotsiaalnõunik Rebecca Charlotte Rebane.

Kui palju on Eestis toiduabi vajajaid?

Harju- ja Raplamaal on toiduabi vajajaid 15–16 000 inimest. Kogu Eesti peale on riik seni eraldanud raha 5–6 miljonit eurot. Sellele lisandub veel annetatud toiduabi, kõneleb Tea Varrak. Abivajajate arv hakkas kasvama eelmisel aastal, Ukraina sõja puhkedes, millega kaasnes ka järsk hinnatõus.

Toiduabi saavad ka Ukraina põgenikud Eestis, kelle abivajadust on kohalik omavalitsus hinnanud. Nende arv kasvatas abivajajate arvu eelmisel aastal kolmekordseks. Nüüd on need numbrid jäänud samaks, teab Varrak.

See, et riiklikult minnakse üle rahakaartitele, ei lõpeta toidupanga tegevust ega annetatud toiduabi andmist. „See ongi nii mõeldud, et rahakaardile lisandub annetatud toiduabi. Rahalist abi saavad vajajad korra kvartalis, annetatud abi jooksvalt kogu aasta jooksul. Muidugi peab abivajajail olema kohaliku omavalitsuse kinnitus, et nad abi vajavad,“ selgitab Tea Varrak.

Kaardiga ei saa osta alkoholi-, tubaka- ja lototooteid

Ühe perekonna kohta väljastatakse üks toiduabikaart, millele kantakse terve leibkonna toetussumma, 30 eurot inimese kohta. Toidukaarti saab kasutada kõikides Rimi kauplustes üle Eesti ning ka e-poest ostmisel.

Toetus tuleb ära kasutada kvartali jooksul ning allesjäänud summa uude kvartalisse üle ei kandu. Toidukaarti tuleks kasutada koos Rimi kliendikaardiga.

Abivajajal, kellel ei ole Rimi kaarti, on võimalus saada see kauplusest tasuta.

Toiduabikaardiga saab osta vaid toidu- ja esmatarbekaupu. Toidukaardiga ei saa osta alkoholi-, tubaka- ja lototooteid.

2023. aastal jagatakse toidukaarte kolm korda aastas, edasi neli korda aastas.